Kiri efeslastele 6:5-9

Orjad, olge oma maistele isandatele kuulekad nagu Kristusele
kartuse ja värinaga siiras südames, mitte silmapetteks otsekui inimeste ees lipitsemiseks, vaid nagu
Kristuse sulased, kes kõigest hingest teevad Jumala tahtmist, teenides heal meelel otsekui Issandat ja mitte nagu inimesi, teades, et igaüks, kui ta on teinud midagi head, saab selle eest
tasu Issanda käest, olgu ta ori või vaba. Ja teie, isandad, tehke sedasama neile ning jätke maha
ähvardamine, teades, et nii neil kui teil on Isand taevas ning tema
juures ei ole mingit erapoolikust.

Kas Paulus õigustab ja kaitseb orjapidamist?

Tunduks põhjendatult kummastav, kui me kuuleksime täna mõnda evangelisti või jutlustajat üleskutsumas orjuses ja väärkohtlemise all olevaid inimesi (näiteks seksiorjad) olema kuulekad oma „isandatele“ (kurjategijatele).

Me peame kõigepealt mõistma, et Piibel ei tolereeri kuidagi orjapidamist (nii nagu me mõistame seda inimeste röövimise, vangistamise ja nende ebainimliku kohtlemisena). 2. Mo 21.16 käsitleb sellist käitumist kuriteona, mida tuleb karistada surmaga. Orjus Vana ja Uue Testamendi ajal ei ole võrreldav orjapidamisega 17. saj Ameerikas. Piiblist leiame mitmeid reegleid orjapidamise kohta ja need on kõik orjade kaitseks. Näiteks ei tohtinud orja sundida sabati päeval töötama ja kutsutakse üles isegi orja (sulast) „hellitama“.

Uua Testamendi ajal olid kristlased peamiselt roomlaste orjad. Siingi saame lihtsustatult rääkida tööandja ja töövõtja suhtest, kuigi kristlasted 1. sajandi rooma impeeriumis olid juba iseenesest rõhumise ja tagakiusu all. Aga on ka näiteid, kus kristlane oli orjapidaja. Nimelt kirjutab Paulus kirja orjapidajast kristlasele Fileemonile, kelle juures käis koos kogudus. Paulus kirjadest mõistame, et inimene, kes võib olla sotsiaalselt vaba, saab olla sisemiselt ori (Fileemon enne kristlaseks saamist). Samas võib inimene olla sotsiaalselt ori (Oneesimos, Fileemoni ori) kuid sisemiselt vaba (saades kristlaseks).

Tõenäoliselt oli väga palju erinevaid orja ja isanda suhteid, kuid üldistades võib öelda, et orja asemel on enamus kohtades tõenäoliselt õigem kasutada sõna „sulane“.

Nii saab Paulus öelda, et Jumala riigis ei ole juuti ega kreeklast, meest ega naist, orja ega vaba. Kuidas nii? Sest Kristuses muutub see kõik vähetähtsaks ja ajutiseks. Kas kõigist saavad juudid? Ei! Kas soorollid kaovad? Ei! Kas kõik saavad isandateks? Ei! Need on kõik lihtsalt ajalikud määratlused, mis jäävad siia maha. Tõeliselt vaba on see, kellel on Kristus. Ja kui see inimene on siin maa peal teenija ja sulane, siis täitku ta seda osa nii nagu Jumalale. Samamoodi, kui keegi on tööandja või valitseja, tehku seda tööd suure südamega, hoolitsedes ja hoides oma alluvaid ja sulaseid.