Teil tuleb jätta oma endise
eluviisi poolest vana
loomus, kes laostub petlike himude käes,
ning saada uueks oma mõttelaadilt ja riietuda uue inimesega, kes on
loodud Jumala poolt elama tõe
õiguses ja vagaduses.
Miks ma pean
loobuma nii paljust?
Kuvand kristlusest
on sageli see, et inimene peab hästi paljust heast ja toredast
loobuma. Loobuma peab loomulikult. Me ei saa elus mitte midagi, ilma
et me millestki ei loobuks. Selleks, et muusikaharidust saada peame
loobuma muudest toredatest tegevustest ja käima muusikakoolis ning
harjutada pilli. Selleks, et tubliks sportlaseks saada, peame millegi
arvelt veetma tunde staadionil või jõusaalis. Kuid kõikide nende
loobumiste taga on EESMÄRK või TULEMUS, mis ületab oma väärtuselt
kõik selle, millest loobutakse. Jumal ei soovi inimestest teha
vaeseid, õnnetuid, mittemidagi oskavaid, mittemidagi arvavaid halle
kurvakuju rüütleid. Ei! Jumal tahab, et me oleksime täis elu, täis
emotsiooni, täis rõõmu ja küllust. Ainus, millest Jumal kutsub
meid loobuma on kõik see, mis meid hävitab. Kõik see, mille
sünnitajaks on meie vana patune loomus. Sest vana loomuse taga on
hingevaenlane, kelle eemärk on hävitada ja lõhkuda. Jumala sõnum
siin on: „Ära hoia kinni asjadest, harjumustest ja mõtteviisidest,
mis Sind hävitavad ja laostavad!“
Me ei ela
neutraalses maailmas. Meie maailm on patu poole kaldu. Kui Sa lased
ennast nö lõdvaks ja ei tee midagi, ei distsiplineeri ennast ega
kontrolli oma mõtlemist, siis sa kipud rasvuma ja täituma
igasuguste kummaliste mõtete ja harjumustega. Paulus ütleb, et MEIL
tuleb jätta (lõpetada suhe) vana eluviis. Miks? Sest see röövib
meie elust selle väärtusliku, milliseks Jumal tahab meie elu luua.
Ta tahab anda meie ellu õigust (Sinu elu on paigas nii inimeste kui
Jumala ees) ning vagadust (ingl. k. tõlge ütleb, et
„jumalasarnasust“). Sa ei ole loomariik. Sa oled Jumala näo
järgi loodud, kandma Tema elu ja au. Sa oled palju enam väärt, kui
olla himudest aetud ja pattude naudingust eluväärtust otsiv
sisemiselt rahuldamata inimvare.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar