Temas on kogu ihu liidetud kokku ja
hoitakse koos kõigi üksteist
toetavate liikmete abil, nii nagu on
iga üksikliikme ülesanne. Sel
viisil saab ihu kasvujõu iseenese
ülesehitamiseks armastuses.
Kogudus on
Kristuse Ihu. Iga üksik kristlane selle ihu liige. Tänapäeva
individualistlikus ühiskonnas on see väga suur väljakutse – olla
osa mingist suuremast organismist ning allutada ennast kellelegi või
millelegi. Juba lapsest peale tahab inimene mässata igasuguse
kõrgemalt tuleva seaduspärasuse vastu. Me võitleme vanemate
reeglite vastu, me võitleme koolisüsteemi ja õpetajate vastu.
Meile ei meeldi tööl ülemuse seatud ülesanded ja piirangud ning
kõige lõpuks, me ei taha, et Jumal meid valitseb. Kogudus saab
toimida aga vaid nii, kui me allutame ennast peale – Kristusele. Ma
ei usu, et silm või kõrv väga kurdaks selle üle, et nad peavad
tegema seda, milleks pea (aju) neile impulsi annab. Kõrv ilma peaga
ühenduses olemata oleks kasutu. Sama on silma, südame ja suure
varbaga. Me ei saa ära unustada, et me ei ole eluallikad. Me oleme
vaid need, kellele on elu antud ja tark on olla ühenduses
ELUALLIKAGA.
Iga inimene on
loodud Jumala poolt olema ühenduses Temaga ja teiste inimestega. Me
oleme üksteise kõrval selleks, et üksteist täiendada ja toetada.
Kristuse Ihu suudab toimida vaid läbi ühe väga olulise kompnendi.
See on armastus. Isekus tahab olla eraldi, eemal inimestest, kes ei
mõtle nii nagu mina. Armastus otsib kontakti, et jagada Jumala
armastust ja et aidata. Isekus tahab, et minu vajadused oleksid
rahuldatud. Armastus otsib teiste kasu. Isekus leiab, et teised on
suurepärane vahend, et nende peal trampides ise kõrgemale tõusta.
Armastus jõuab teiste austamise etepoole tõstmisega kõigist ette.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar