Kiri efeslastele 4:13-15

...kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise
ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda, et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab 
iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada, vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle
sisse, kes on pea - Kristus.

Mis mõõt on Kristuse täisea mõõt?

Üllatus, üllatus, aga me ei olegi päästmisele tulles kohal, vaid me alles alustame ühte teekonda. Ja see on vaimuliku kasvamise ja küpsemise teekond. Alguses oleme me beebid, kes vajavad beebidele kohast toitu ja kohtlemist, kuid see pole Jumala täistahe. Jumal tahe on, et me „seisaksime nagu mehed“. Meie vaimulik kasv on sarnane meie füüsilisele kasvule ja arengule. See tuleb läbi harjutamise, söömise, treenimise, katsetamise, eksimiste ja õnnestumiste. Oluline on „süüa“ Jumala Sõna, kuid sellest pole kasu, kui me seda oma elus ei rakenda. Oluline on otsida Jumala Vaimu juhatust ja harjutada ennast seda kuulma, kuid see ei kasva, kui me ei ole valmis selle juhatuse järele elama. See mõõt tundub liiga täiuslik (Jeesuse täisea mõõt), kuid me ei saa unustada, et see, mida Jeesus maa peal tegi, tegi ta inimesena. Ta oli kiusatud nagu inimene, ta tundis nälga nagu inimene, ta läks läbi kannatustest nagu inimene, kuid ta ka otsis Isa tahet nagu inimene, ta oli täidetud Püha Vaimuga nagu inimene ja ta tegi imesid nagu Jumalasse uskuv inimene. See oli ainus põhjus, miks ta sai öelda, et meie saame tegema samu tegusid ja suuremaid. Ta ütleb, et see mõõt on kättesaadav. Me ei pea olema pidevas teadmatuses Jumala tahtest. Me ei pea olema oma emotsioonide meelevallas. Me ei pea olema nagu tuulelipud, kes pööravad oma arusaamades ja mõtlemistes sinna, kust „tuul puhub“ vaid meie juured võivad olla tugevasti Kristuses ja Jumala Sõnas.

Kuidas kasvada?

Esimesed kriteeriumid kasvamiseks on söömine ja puhkamine. Söö Jumala Sõna ja hinga Jumala osaduses. Ära lase palvet saada raskeks tööks (mida ta ka on), vaid pigem hingamiseks. Jeesus kutsus kõigepealt väsinuid ja koormatuid, et anda neile hingamine. Alles siis jätkas ta kerge ja meeldiva ikkega, mis ta meile annab. Kasvamiseks on oluline seda, mida Sa oled õppinud, rakendada oma igapäevases elus. Ususammude tegemine, mitte nende üle arutamine, kasvatab usku.

Paulus toob esile selle, et me peaksime tõtt rääkima. See pole lihtsalt mitte valetamine, vaid Jumala tahte rääkimine. Me ei pea andma oma suud selleks, et nurina, tagarääkimise, negatiivsuse ja uskmatuse külvamisega teenida saatanat. Räägi Jumala tahet. Räägi Jumala printsiipe ja usku.

Teise kasvamise parameetrina esitab Paulus armastuse. Me võime olla kõvad usumehed ja -naised. Me võime prohveteerida, imesid teha ... kuid kui meil pole armastust, siis Jumala hinnangul oleme me vaid „kumisev vasknõu ja kõlisev kelluke“.

Kolmandaks rõhutab Paulus, et kasvamiseks peame me juurduma Kristusesse. Me peame olema nagu oksad puutüve küljes. Siis saab tüve mahl meisse ja me kanname seda vilja, mida see puu kannab. Kord nädalas kirikut, noortekat või kodugruppi külastades ei jõua mahl õieti liikumagi hakata, kui juba me rebime end puu küljest lahti ja algab närbumise ja kängumise protsess. Olgu meie kasvamine päev-päevane. Me võime alustada oma igat päeva koos Jumalaga, käies seda koos Temaga ja lõpetades Temas. Sellised päevad sisaldavad väljakutseid, võite ja läbikukkumisi, rõõme ja nukraid hetki, ootamist ja tegutsemist, populaarsust ja tagakiusu... kuid see on täis sügaat rahuldust ja terviklikust, sest parim, mida me siin elus teha saame ja kogeda saame on üks olemine Jumalaga. Ja see on elu, mida elas Jeesus ja selleks on kutsutud Sind ja mind