Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile
Issandas, sest see on õige! „Austa oma isa ja ema,” see on
esimene käsusõna tõotusega, „et su käsi käiks hästi ja sa
elaksid kaua maa peal!” Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi
vihale, vaid kasvatage
neid juhatamise ja manitsemisega Issanda
tahte järgi!
Naised alistuge
meestele, mehed armastage oma naisi nagu Kristus kogudust, lapsed
olge kuulekad oma vanemadele...? Kas nendel üleskutsetel on midagi
öelda 21. sajandi inimestele?
Moed muutuvad,
hoiakud muutuvad, kuid Jumala Sõna on see püsib ka siis, kui kõik
hävib. Ja ega inimese põhiolemus- ja vajadused ka nii väga palju
ei muutu. See, mida Jumal saab õnnistada ja mida mitte, see ei
muutu. See, mida Jumal on tõotanud, see ei muutu. Inimene on läbi
aegade vajanud olla armastatud ja hoitud. Meid on nii loodud.
Loetud kirjakohas
(Paulus viitab siin kümnele käsule) on Jumal tõotanud õnnistada
lapsi, kes austavad oma isa ja ema. Kuigi edasisel ei ole otseselt
Jumala tõotust, ei ole sugugi vähemtähtis see, mida öeldakse
vanematele: „Teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid
kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!“
Oma väikese
praktika juures võin öelda, et laste kasvatamine on kõige suurem
väljakutse ja vastutus inimese elus. Mitte globaalsed äriprojektid,
mitte suursugune ja sügav kunst, mitte lõputu enesearendamine ja
karjäär, mitte miljonid inimesed kusagil mujal, vaid meie endi
lapsed on elu olulisim varandus ja koht kuhu investeerida ning keda
juhatada (jüngerdada).
Lihtne on jõulisi
raame kehtestada, lihtne on ilma lapse südamest huvitumatagi keelata
ja käskida, lihtne on laps puuri panna, lihtne on laps
emotsionaalselt endast välja viia ja hiljem teda karistada tegude
või sõnade eest, mis sealt välja kasvasid.
Palju keerulisem
on olla tundlik. Olla juht, kelles lapsed näevad põhjust
järgimiseks. Ei ole kerge olla samaaegselt piiraja ja innustaja.
Motiveerija ja mõistja. Olla aegajalt ka ebapopulaarsete otsuste
tegija, kelles olev armastus paneb lapsi unustama nende jaoks
ebaõiglastena tundunud otsused ja meenutama hoolimist ja soojust.
Lihtne on meestel
oodata, et naised neid aktsepteeriksid juhtidena. Lihtne on naistel
oodata, et mehed armastaksid neid enam. Lihtne on vanematel oodata,
et lapsed neid austaksid ....
Keerulisem on
otsustada mehena, et sõltumata sellest, mida ma näen ja kogen,
tahan ma oma naist armastada ja panna teda tundma imetletuna.
Sõltumata sellest, kui ükskõikne mu mees mulle ka ei tunduks,
tahan ma teda teenida ja ümmardada. Sõltumata sellest, kuidas
käituvad ja reageerivad minu teismelised lapsed, tahan ma vanemana
neid armastada, hellitada ning panna tundma, et nad on kõige
olulisemad inimesed maa peal, keda armastatakse sellistena, nagu nad
on. Ma keeldun vingumast ja virisemast. Ma keeldun teisest halvasti
rääkimast ja solvavaid nalju tegemast. Ma otsustan hoida ja
hoolida. Nii me muudamegi maailma. Ikka alustades iseenesest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar