"Sinu Sõna on mu jalale lambiks" Psalm 119

See blogi on mõeldud koos Piibli lugemiseks ja loetu üle mõtisklemiseks. Püüan igal päeval lisada ühe lühikese piibliteksti koos väikeste kommentaaridega. Esimeseks Piibli raamatuks, mida saame koos uurida on Pauluse kiri efeslastele.

laupäev, 27. september 2014

Kiri efeslastele 4:4-6

Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma
kutsumise poolest; üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa,
kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.

Üks Ihu?
Jumala koguduse võrdpildiks on inimese keha. Kogudus on Kristuse Ihu. Ihu ei ole hulk isetahtsi toimetavaid liikmeid, kes kunagi kokkuleppele ei jõua, kas tõusta püsti, liikuda edasi, puhata või hüpata. Kõik liikmed peavad olema allutatud ühtsele juhtimisele ja töötama ühe eesmärgi nimel. Kõik peab olema allutatud peale ehk ajule. Liikmed, mis ei allu aju korrladustele on haiget ja vajavad ravi. Paulus tuletab siin meelde, et kogudus on ühtne organism, milles voolab Jumala Vaim (otsekui veri) ja mille tegevust kordineerib Issand (kes on koguduse pea). Tema on üle kõige, Tema on kellest me oleme esile tulnud ja kelles me elame.

Kes kuuluvad sellesse Ihusse?
Kristlased mahuvad umbes 40 000 erinevasse denominatsiooni. Kõik oma väikeste erinevustega ja enamus peab just enda liikumist ja kogudust kõige õigemaks. Mina usun, et Kristuse Ihu eraldusjoon ei jookse koguduse nimetuste vahelt vaid inimeste südamete vahelt. Ihusse kuulumise tunnusjooned on Paulus siin esitanud. Kas me usume ühte Jumalat, kes on maa ja taeva looja? Kas meie Isandaks (valitsejaks, bossiks) on Jumala Poeg Jeesus Kristus, kes on surnud ja ülestõusnud ning kes on meie Päästja? Kas me oleme täidetud Püha Vaimuga? Suures plaanis on kõik muud küsimused teisejärgulised.

Mis on see lootus?

Kristlased on lootuse rahvas. Meid ei ole kutsutud elama tulevikus, kuid meie pilk on siiski suunatud ettepoole. Me võime elada kõige keerulisemates olukordades lootusega, sest meie elu ei ole aheldatud ei loodusseaduste, ei inimeste hinnangute ja arvamuste ega meie suutlikkkuse raamidesse vaid meie piirid on Jumalas, kes on kinkinud meile igavese elu. Täna ei saa me kogeda Jumala tahet meie suhtes täiel määral. Täna me kogeme haigusi, pisaraid, meil on aeg-ajalt valus, kuid Jumal on loonud meid igavese täiuslikkuse jaoks. See on meie lootus ka kõige keerulisemates olukordades. Parem on alati ees. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar