Sest teie olete armu läbi päästetud
usu kaudu - ja see ei ole teist
enestest, vaid see on and Jumalalt
-, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme tema
teos, Kristuses Jeesuses loodud heade
tegude tegemiseks, nii nagu
Jumal on juba enne meile seadnud, et me
teeksime seda.
Kumb siis loeb:
Usk või teod?
Selle üle on
vaieldud aastatuhandeid. On neid, kes on läinud sellesse äärmusesse,
et ainult arm loeb ja pole vahet, kuidas me elame, armust saame ikka
taevasse. Sellise eluhoiaku vastu on üldine Uue Testamendi toon ja
kasvõi kümne neitsi lugu, kus osad kristlased (neitsid) jäid ukse
taha, sest nad ei olnud varunud õli (ei teinud õigeid tegusid). Ei
piisanud ainult sellest, et peigmees (Jumal) neid armastas. Teine
äärmus on käsumeelsus, kus me hindame Jumala suhtumist meisse ja
oma igavest saatust meie enda soorituste põhjal. Kui olen tubli,
siis olen päästetud, kui teen asju valesti, siis saan osa Jumala
vihast. Kui me oma tublidusest taevasse saaksime, siis poleks Jeesust
ju vaja olnudki. Seega peab olema õige tee nende kahe kraavi vahel.
Piibel väljendab
korduvalt seda, et me saame päästetud armust ja usust. Siingi
kirjutab Paulus, et kord Jumala ees seistes ei saa ÜKSKI INIMENE
lüüa endale vastu rindu ja kiidelda enda tublidusest. Ainus,
millega saame kiidelda, on Jeesuse lunastustöö. See on ja jääb
meie usu ja elu aluseks. Kuid päästetud saamine (Jeesuse oma
päästjaks vastu võtmine) on alles teekonna algus. See on otsekui
kooli sisse astumine. Ega selle hetkega pole sa veel lõpetanud
kooli. Koolis on vaja iga päev käia, õppida, eksameid teha.
Samamoodi on meie eluga. Me saame päästetud ja siis algab meie
igapäevane teekond, kus Jeesus tahab olla ka meie Kuningas. „Me
oleme Tema (Jumala) teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude
tegemiseks!“ Kui me oleme kokku saanud Jumala armastusega, siis
üheks indikaatoriks, kui tõeline see kokkusaamine on olnud, on see,
kuidas meie elu muutub. Kas see armastus ja pühadus, mis on Jumalas
väljendub ka meie elus. Kas meie eesmärgid, igatsusesd, suhted...
muutuvad? Kui Jumala armastus elab Sinus, siis on väga keeruline
teisi vihata või olla ükskõikne. Kui Sa koged Jumala pühadust,
siis on väga keeruline lihtsalt tuima näoga patus elada. Kui Sa
oled kogenud Jumala andestust, siis on mõeldamatu otsustada
kellelegi andestamata jätta või kedagi vihata.
Me ei tee häid
tegusid selleks, et päästetud saada, kuid kui me oleme tõeliselt
päästetud, siis kasvavad meist head teod välja, sest ARMASTUS elab
meie südames. Jumala arm ei ole lihtsalt see, et ta andestab ja
puhastab meie patud. Arm on ka see, et me oleme tahtelised ja
suutelised elama Jumala Sõna ja tahte kohaselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar