Sellepärast ma põlvitan Isa ees,
kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile
oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu
läbi
tugevaks seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie
südameis ning te oleksite
juurdunud ja kinnitatud armastuses
Miks kristlased
põlvitavad?
Ma usun, et Jumala
jaoks ei ole vahet, millises asendis me Tema poole pöördume. Ta
kuuleb, kui me oleme autoroolis, Ta kuuleb meid lennukis istudes,
voodis pikutades või kasvõi pea peal seistes. Kunagi ei ole mingi
asend või muu väline Jumala jaoks prioriteetne. Küll aga väljendab
se teatud meie hoiakut. Kui me põlvitame lihtsalt põlvitamise
pärast, siis võime selle ka tegemata jätta ja hoopis püsti või
isegi istudes palvetada. Põlvitamine on alandlikkuse märk. Kui meie
südames on jumalakartus ja austus Kõikvõimsa Jumala vastu, siis me
tahame Tema ette langeda. Kui mees palub oma kallima kätt, siis ta
ei tee seda kusagilt ülevalt ülbelt alla vaadates, vaid ta langeb
naise ees põlvele (vähemalt kunagi tehti nii). Meie väline hoiak
ja käitumine räägib sellest, mis on südames. Põlvitamine on
väline viis väljendada oma austust Jumalale ja alandlikkust Tema
ees.
Iga suguvõsa
taevas ja maal saab mine?
Osad tõlked
ütlevad „iga suguvõsa“ asemel „kogu suguvõsa või perekond“.
Siin maa peal võivad olla meil väga erinevad nimed. Igavikulises
perspektiivis ühendab meid vaid üks nimi. See on nimi, mille koha
on öeldud, et selle nime ees kummardab kord iga põlv ja iga keel
tunnistab Teda Isandaks. See nimi on Jeesus. Jumala andis Jeesuse iga
inimene ja iga suguvõsa eest.
Oled Sa seesmise
inimese poolest tugev?
Ükski lapsevanem
ei soovi, et ta laps oleks põdur ja kidur. Me soovime, et meie
järeltulijad kasvaks pikkuses ja tarkuses ning omandaks teatud
sotsiaalse küpsuse. Ja selleks püüavad vanemad luua võimalikult
soodsa keskkonna. Samamoodi on Jumal kõik teinud, et meie võiksime
olla vaimulikult (seesmise inimese poolest) tugevad ja kasvada
selles. Me ei pea olema need, kes iga emotsioonitormiga kõhuli
kukuvad või esimese kahtlustelaviini alla upuvad. Jumala igatsus on
see, et Tema lapsed võiksid elada ühe veendumuse ja väega. Meie
elu ei pea juhtima olukorrad ega emotsioonid vaid meie usk.
Millel rajaneb
meie vaimulik küpsus?
Igasuguse
vaimuliku tugevuse aluseks saab olla vaid usk Jeesusesse. Kui meie
usk Temasse on pinnapealne, siis me elame ja käitume nagu maailm.
Kui me oleme aga juurdunud Temasse ja usume tegelikult, et kõik see,
mida Ta tegi Kolgatal, kehtib minu jaoks, siis muudab see meie
mõtelmist, meie sõnu ja tegusid. See annab meile usu ja julguse
liikuda üleloomulikkuses ja olles kohtunud Jumala armastusega on
meie loomulik osa ja igatsus jagada välja nii palju armastust kui
võimalik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar