"Sinu Sõna on mu jalale lambiks" Psalm 119

See blogi on mõeldud koos Piibli lugemiseks ja loetu üle mõtisklemiseks. Püüan igal päeval lisada ühe lühikese piibliteksti koos väikeste kommentaaridega. Esimeseks Piibli raamatuks, mida saame koos uurida on Pauluse kiri efeslastele.

teisipäev, 23. september 2014

Kiri efeslastele 3:14-17


Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu
läbi tugevaks seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite
juurdunud ja kinnitatud armastuses

Miks kristlased põlvitavad?
Ma usun, et Jumala jaoks ei ole vahet, millises asendis me Tema poole pöördume. Ta kuuleb, kui me oleme autoroolis, Ta kuuleb meid lennukis istudes, voodis pikutades või kasvõi pea peal seistes. Kunagi ei ole mingi asend või muu väline Jumala jaoks prioriteetne. Küll aga väljendab se teatud meie hoiakut. Kui me põlvitame lihtsalt põlvitamise pärast, siis võime selle ka tegemata jätta ja hoopis püsti või isegi istudes palvetada. Põlvitamine on alandlikkuse märk. Kui meie südames on jumalakartus ja austus Kõikvõimsa Jumala vastu, siis me tahame Tema ette langeda. Kui mees palub oma kallima kätt, siis ta ei tee seda kusagilt ülevalt ülbelt alla vaadates, vaid ta langeb naise ees põlvele (vähemalt kunagi tehti nii). Meie väline hoiak ja käitumine räägib sellest, mis on südames. Põlvitamine on väline viis väljendada oma austust Jumalale ja alandlikkust Tema ees.

Iga suguvõsa taevas ja maal saab mine?
Osad tõlked ütlevad „iga suguvõsa“ asemel „kogu suguvõsa või perekond“. Siin maa peal võivad olla meil väga erinevad nimed. Igavikulises perspektiivis ühendab meid vaid üks nimi. See on nimi, mille koha on öeldud, et selle nime ees kummardab kord iga põlv ja iga keel tunnistab Teda Isandaks. See nimi on Jeesus. Jumala andis Jeesuse iga inimene ja iga suguvõsa eest.

Oled Sa seesmise inimese poolest tugev?
Ükski lapsevanem ei soovi, et ta laps oleks põdur ja kidur. Me soovime, et meie järeltulijad kasvaks pikkuses ja tarkuses ning omandaks teatud sotsiaalse küpsuse. Ja selleks püüavad vanemad luua võimalikult soodsa keskkonna. Samamoodi on Jumal kõik teinud, et meie võiksime olla vaimulikult (seesmise inimese poolest) tugevad ja kasvada selles. Me ei pea olema need, kes iga emotsioonitormiga kõhuli kukuvad või esimese kahtlustelaviini alla upuvad. Jumala igatsus on see, et Tema lapsed võiksid elada ühe veendumuse ja väega. Meie elu ei pea juhtima olukorrad ega emotsioonid vaid meie usk.

Millel rajaneb meie vaimulik küpsus?

Igasuguse vaimuliku tugevuse aluseks saab olla vaid usk Jeesusesse. Kui meie usk Temasse on pinnapealne, siis me elame ja käitume nagu maailm. Kui me oleme aga juurdunud Temasse ja usume tegelikult, et kõik see, mida Ta tegi Kolgatal, kehtib minu jaoks, siis muudab see meie mõtelmist, meie sõnu ja tegusid. See annab meile usu ja julguse liikuda üleloomulikkuses ja olles kohtunud Jumala armastusega on meie loomulik osa ja igatsus jagada välja nii palju armastust kui võimalik.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar