Kiri efeslastele 2:13-16

Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite
Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja
lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu, kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua
eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu, ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti
kaudu, surmates risti peal vaenu.

Miks Jeesus pidi ikkagi surema?

Loetud kirjakoha põhjal võib öelda, et Jumal igatses taastada lähedast osadust inimesega. Inimene oli lasknud enda ja Jumala vahele ehitada halastamatu patu ja needuse müüri. Isegi parima tahtmise juures ei oleks Jumal saanud taluda oma läheduses pattu, sest Ta on täiuslikult PÜHA. Et inimene ei häviks koos oma patuga, pidi ta meid oma lähedusest välja lükkama. Kuid me oleme loodud läheduse jaoks. Jumal lõi meid, et elada ja olla koos meiega. Et jagada ja armastada. Kuid patu tõttu inimene võõrdus Jumalast, kuni sinnamaani, et me ütleme: „Jumalat pole olemas!“

Kuna inimene on igavene vaim (meie sisemine inimene elab igavesti), siis tähendab praegune lahusolek Jumalast ka igavest lahutatust. Igavest lahusolu Jumalast kirjeldab Piibel põrguna, kus on ulumine ja hammaste kiristamine. Jumal ei taha seda meile. Ta tahab anda meile kõigile võimalust taastada lähedane osadus Jumalaga, mis kestab terve igaviku. Selleks oli ainult üks tee. Tasuda ise võlg, mis inimesel oli Jumala ees. Nii võttis Jeesus enda peale kogu maailma patud ning kandis karistuse, mis käsuseaduse kohaselt kuuluks inimesele – see karistus oli surm.

Kas nüüd pole vaja käsku pidada?

Jah ja ei. Jeesus ütles, et ta ei tulnud käsku tühistama vaid täitma. Ta elas käsu kohaselt ilma patuta ja suri kõige hullema patusena. Käsk sai täidetud. Kohtuotsus meie kohta tuleb käsu alusel, kuid arvestades tõsiasja, et meie kohtuotsus on juba täidetud ja selle täitis Jeesus. Seega meie oleme vabad. Me oleme Jumala ees õiged ja pühad. See kõik tundub liiga ilus, et olla tõsi. Seal peab olema mingi konks. Evangeelium ongi see, et konksu pole. Jumal on armastanud meid igavese armastusega ja kinkinud meile elu ja kõike ülirohkesti. Jeesuse lunastuse kaudu on loodud rahu Sinu ja Jumala vahel.

Aga ikkagi käsud? Sa ei tohi seda ja seda ja sa pead seda ja seda! Mis nendest saab?

Käsud on Püha Vaimu kaudu Sinu südames (ja need ühtivad sellega, mis on Piiblis). Sa tead, mis on õige ja mis vale. Sa ei saa küll päästetud käskude pidamise kaudu, kuid seda, et Sa oled päästetud väljendab Sinu elus väga selgelt see, kas Su elu on suunatud õigusele ja pühadusele. Kas Sa tunned ennast kodus, elades Jumala Sõna kohaselt ja olles seal, kus elatakse Jumala tahte järgi, või tunned Sa ennast koduselt seal, kus seda eiratakse ja teenitakse kõike muud aga mitte Jumalat. Tõenäoliselt sa eksid siin ja seal käsu vastu aga see kurvastab Sind ning Sa viid oma eksimused Jeesuse risti alla ning tõused taas eesmärgi ja igatsusega elada Jumala Sõna kohaselt (see on meeleparandus ja pöördumine) ja nii, et Jumalal oleks meie üle rõõm. Aga käsul ei ole enam meelevalda meile öelda: „Sa ei saa hakkama, seega ei ole sinu koht kristlaste hulgas! Sa tegid pattu, seega lähed põrgusse!“ Alati kui süüdistaja sellisel moel tuleb, võid öelda, et mina ei saa jah hakkama, aga Jeesus on juba minu eest saanud hakkama ja Temas olen ma PÄÄSTETUD!