"Sinu Sõna on mu jalale lambiks" Psalm 119

See blogi on mõeldud koos Piibli lugemiseks ja loetu üle mõtisklemiseks. Püüan igal päeval lisada ühe lühikese piibliteksti koos väikeste kommentaaridega. Esimeseks Piibli raamatuks, mida saame koos uurida on Pauluse kiri efeslastele.

kolmapäev, 17. september 2014

Kiri efeslastele 3:1-2

Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie,
paganate heaks. Jah, küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis
minu kätte on antud teie heaks!

Kristuse Jeesuse vang?
Paulus oli mitmes mõttes vang. Ta oli seda otseses mõttes. Enamus kirju kirjutas ta vangistuses olles. Ta ei tegelenud kuritegevusega, kuid evangeeliumi kuulutamine (Ülestõusnud Jeesusest rääkimine) oli riigivastane. Rooma riigis (kelle valitsuse all oli ka Iisrael) pidi kummardama ja jumaldama keisrit. Kristlased keeldusid sellest (nii nagu Taanieli sõbrad keeldusid kummardamast Nebukadnetsari kuju). Samavõrra ja rohkemgi ärritasid kristlased ortodokseid juute, kelle jaoks kristlus oli ohtlik valeõpetus. Nii said kristlased igasuguse tagakiusu osaliseks. Kristlaste osa oli sageli oma elu lõpetada vangis, gladiaatorite võitlusareenil, ristil või muul moel hukatuna. Paulus käis mööda maad, kuulutas Jeesusest ja rajas kogudusi. Selle hinnaks olid sagedased peksasaamised ja vangistus.

Kuid ma ei ole päris kindel, kas Paulus mõtles siin füüsilist vangistust. Ma usun, et seal niiskes vangikongis istudes ja kirjutades pidas ta silmas seda, et teda ei hoia kinni ahelad ega juudid ega roomlased, vaid Jeesus. Kuidas nii? Sest ta oli kohtunud Jeesusega ja see kohtumine muutis ta elu pöördeliselt ning sellest hetkest elas ta oma elu Jeesusele. Ta oli Jeesuse vang. Filiplastele kirjutab Paulus: „Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast. „ Fl. 1:21-24 Paulus oli kohtunud kellegi nii erilise ja olulisega, et tema jaoks muutus see maailm ebaatraktiivseks. Ainuke põhjus, miks elada oli Jeesus. Pauluse jaoks oli elamine Kristus ja kuidas ta oleks saanud valida siis mõnusa ja turvalise elu, kus ta vaikib Jeesusest. Ei! Ta oli valmis kannatama mida iganes, kasvõi surma, aga ta tahtis kuulutada Jeesusest, et võimalikult paljud inimesed saaksid kuulda, et Jumal armastab neid ja nad ei pea hukkuma oma pattudes vaid Jeesus on maksnud nende pattude võlad. Jeesus on surnud ja ülestõusnud ning tuleb kord Kuningate Kuningana tagasi.


Paulus ei olnud Jeesuse vang ilma valikuvabaduseta. Ei! Ta oli armastuse vang. Jumala armastus oli saanud ta kätte ja see oli vallutanud Tema elu. Selline vangielu on väärt elamist!  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar