Kiri efeslastele 4:8-10

Seepärast ütleb Kiri:
„Tema on läinud üles kõrgesse, viies vangiviidud vangidena kaasa, ning on andnud inimestele ande.”
Aga see, et ta on läinud üles, mis on see muud, kui et ta on esmalt tulnud alla maa sügavamatesse paikadesse? Niisiis see, kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles
üle kõigi taevaste, et ta täidaks kõiksuse.

Vangiviidud vangidena kaasa kõrgesse?

Jeesuse eksistentsi algus ei olnud jõuluööl Petlemma laudas. Isegi mitte 9 kuud enne seda. Jeesus on Jumal. Igavene Jumala Kolmainsuse üks isikutest, kes on kogu universumi arhitekt. 2000 a tagasi tuli ta inimese kujul meie keskele, et surra meie patuvõla pärast. Kui Jeesus suri ristil, siis Tema ihu pandi hauda, kuid Ta vaim ja hing läksid „maa sügavamatesse paikadesse“. Need ei olnud koopad ega maaalused käigud. See oli põrgu. Mul jääb puudu teadmisi ja ilmutust, mis see põrgu päris täpselt on, millal inimesed sinna ikka jõuavad, mis vahe on põrgul ja tulejärvel jne. Kuid üks on selge, see on igavene karistuse paik, mis ei ole mõeldud inimestele, kuid kuhu saatan on võtnud ja võtmas kaasa inimesi kui vange. Kui Jeesus seda paika külastas, siis juhtus seal midagi. Vangistajad (saatan ja tema vägi) muutusid ise vangideks. Jeesus tühistas ja hävitas kuradi pika töö. Patt ei omanud enam väge inimesi põrgusse viia ja neid seal hoida. Ma ei tea, kas Jeesus kuulutas seal surmavallas olijatele evangeeliumi ja kas neil oli võimalus seda vastu võttes pääseda taevasse. Aga see kirjakoht väljendab selgesti, et vangivõtjate meelevald purustati ja vangistatud kogesid vabadust. Pärast maa alumistes paikades viibimist tuli Jeesus veel tagasi maa peale, kus ta liikus ülestõusnud Issandana, kuni ta võeti taevasse, kus ta on istumas täna meie eestkostja ja sõbrana Isa paremal käel.

Jeesus on röövinud saatanalt meelevalla inimesi hukata. Kuid saatan käib ümber inimeste nagu möirgav lõukoer valetades, hirmutades ja ahvatledes. Ära usu teda, usu Jumala Sõna! Usu jeesust, kes on Sinu eest surnud ja Sind vabaks ostnud vangistusest. Sind pole loodud hukatuse vaid igavese elu jaoks koos oma Isaga!  

Kiri efeslastele 4:7

Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt.

Mis kink see on?

Kui me elame ilma Jumalata, siis me arvame, et see ja teine asi on meie teene. Selle oleme me välja teeninud ja seda oleme me väärt. Aegajalt nuriseme, et me oleme väärt paremat, kui me saame jne. Mida enam me Jumalat ja Tema Sõna tunneme, seda enam me mõistame, et kõik on kink. Kõik on Jumala arm. On väga keeruline nuriseda hinna üle, kui see, mis sul on, on väärtusetu ja see, mida sa saad, on hindamatu. Aga just selline on kauplemine meie ja Jumala vahel. Meil on ainult meie vana elu, koos kõigi haavade, sidumiste, harjumuste ja muu sarnasega. Jumal pakub meile elu ja seda ülirohkesti. Ta pakub meile pühadust, terviklikkust, kordaminekut ja õnnistust, õigust, rõõmu ja rahu. Me ei suuda mitte grammigi oma tegudega Jumalat panna ennast rohkem armastama. Ja samamoodi ei saa me oma tegudega panna Jumalat ennast mitte armastama. Ta on otsustanud meid armastada juba enne, kui me oleks ühtegi tegu teinud. See on kink. See on arm.

Kas inimestel on erinev arm?

Mis puudutab päästet, siis selles suhtes on Jumala arm universaalne. Jeesus suri selleks, et kõik võiksid päästetud saada. Jumal annab inimestele kuulutada evangeeliumi ja inimesel on valik, mida ta sellega peale hakkab. Jumala arm on üks, inimeste valikud on erinevad. Isegi kui inimeste päästmisele tulemuse tingimused ja eeldused tunduvad väga erinevad, on Jumal on ma tegudes ja hinnangutes läbinisti õiglane ja erapooletu. Kuigi see, kuidas inimesed Jumala rõõmusõnumiga kokku puutuvad on erinev, siis Jumala arm on sama - kõik, kes Tema nime appi hüüavad päästetakse.

Erinev arm puudutab meie kutsumist ja meie igapäevast elu. Need võivad väga erinevad olla. Mõnel on arm olla rikas, mõnel on arm olla väga tark, mõnel väga ilus, teisel väga kaastundlik. Mõnel on arm joosta väga kiiresti, teisel uskumatu arm kannatlikult paigal püsida. Mõnel on arm minna läbi elu ilma suurte vapustuste ja kannatusteta, teisel on arm kogeda keset suuri raskusi Jumala ligiolu ja hoidmist. Me ei peaks igatsema ja kadestama teiste armu, vaid olema tänulikud selle eest, mis meile on kingitud ning seda valdkonda arendama ja kasvama selles.

Ära kunagi unusta, et kõik, mida Sa oma elus omad, on Jumala armu kink, mille on ta kinkinud meile Jeesuses!

Kiri efeslastele 4:4-6

Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma
kutsumise poolest; üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa,
kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.

Üks Ihu?

Jumala koguduse võrdpildiks on inimese keha. Kogudus on Kristuse Ihu. Ihu ei ole hulk isetahtsi toimetavaid liikmeid, kes kunagi kokkuleppele ei jõua, kas tõusta püsti, liikuda edasi, puhata või hüpata. Kõik liikmed peavad olema allutatud ühtsele juhtimisele ja töötama ühe eesmärgi nimel. Kõik peab olema allutatud peale ehk ajule. Liikmed, mis ei allu aju korrladustele on haiget ja vajavad ravi. Paulus tuletab siin meelde, et kogudus on ühtne organism, milles voolab Jumala Vaim (otsekui veri) ja mille tegevust kordineerib Issand (kes on koguduse pea). Tema on üle kõige, Tema on kellest me oleme esile tulnud ja kelles me elame.

Kes kuuluvad sellesse Ihusse?

Kristlased mahuvad umbes 40 000 erinevasse denominatsiooni. Kõik oma väikeste erinevustega ja enamus peab just enda liikumist ja kogudust kõige õigemaks. Mina usun, et Kristuse Ihu eraldusjoon ei jookse koguduse nimetuste vahelt vaid inimeste südamete vahelt. Ihusse kuulumise tunnusjooned on Paulus siin esitanud. Kas me usume ühte Jumalat, kes on maa ja taeva looja? Kas meie Isandaks (valitsejaks, bossiks) on Jumala Poeg Jeesus Kristus, kes on surnud ja ülestõusnud ning kes on meie Päästja? Kas me oleme täidetud Püha Vaimuga? Suures plaanis on kõik muud küsimused teisejärgulised.

Mis on see lootus?

Kristlased on lootuse rahvas. Meid ei ole kutsutud elama tulevikus, kuid meie pilk on siiski suunatud ettepoole. Me võime elada kõige keerulisemates olukordades lootusega, sest meie elu ei ole aheldatud ei loodusseaduste, ei inimeste hinnangute ja arvamuste ega meie suutlikkkuse raamidesse vaid meie piirid on Jumalas, kes on kinkinud meile igavese elu. Täna ei saa me kogeda Jumala tahet meie suhtes täiel määral. Täna me kogeme haigusi, pisaraid, meil on aeg-ajalt valus, kuid Jumal on loonud meid igavese täiuslikkuse jaoks. See on meie lootus ka kõige keerulisemates olukordades. Parem on alati ees. 

Kiri efeslastele 4:1-3

Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama
selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud, kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides
armastuses, ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.

Kas ma suudan kunagi elada selle kutsumise vääriliselt?

Pauluse õpetuse kese on see, et me saame päästetud Jumala armust. Nii mõnedki tögasid Paulust, öeldes, et kas me peaksime nüüd hakkama veel rohkem pattu tegema, et Jumala arm saaks veel suuremaks. Teised kommenteerivad Pauluse õpetatud vabadust, et kas siis võib kõike teha, mis inimene tahab? Paulus vastab nendele, et kõike võib teha, kuid kõigest pole kasu. Paulus distanseerib ennast vanatestamentlikkust näpuga käsupügalate järgimisest. Ta muudab ka patu määratluse sageli inimese ja Jumala vaheliseks asjaks. Kuid Paulus on kaugel sellest, et ta kõige sellega räägiks lodevast ja jumalakartmatust eluviisist. Ka siin rõhutab ta kristlase puhta ja püha eluviisi olulisust. Meie kutsuja on püha, Ta on aukartustäratav. See, kuidas Ta on väljendanud oma armastust meie suhtes on hingematvalt eriline. See eeldab ka kutsele väärilist vastust. Üliõpilane püüab elada tudengile vääriliselt, presidendi vastuvõtule kutsutu püüab käituda sellele vääriliselt, õpetaja püüab elada oma ametile vääriliselt, kuningas püüab elada oma positsioonile vääriliselt... Paulus kutsub üles mõtlema oma kutsumise erilisust ja elama selle kohaselt.

Üksteist sallides armastuses?

Me oleme väga erinevad inimesed ning osad meist tehtud sellistest materjalidest, et kooseksisteerimine on väga keeruline. Kuid kogudus on üks eriline organism, kus on koos karvased ja sulelised, aeglased ja kiired, rikkad ja vaesed, targad ja rumalamad... ja neid ühendab Jumala Vaim ja Kristuse armastus. „Sallige üksteist armastuses!“ See tundub väga leebelt öeldud inimestele, kes tahaksid üksteist hea meelega ära süüa. Selle kirjakoha alusel ei ela me väga oma kutsumise vääriliselt, kui me üritame oma eesmärke ellu viia „üle laipade“, kui me püüame enda õigust kehtestada ja oma ego teiste arvelt upitada. Olles kristlased toimub meie sees üks pidev muutus ja protsess. Me oleme nagu kullassepa juures, kes kuumusega meie elust midagi esile tahab tuua. Eesmärgiks on kristusenäolisus. See kujuneb meis aga samm sammult otsustades olla alandlik, kus tahaks ennast kehtestada, olla tasane seal, kus tahaks röökida ja armastada seal, kus tahab esile tõusta kibedus ja vimm.

Püha Vaimu ühtsus?

Kogudust liidab kokku Püha Vaim. Kristlased üle maailma tunnetavad kokku saades, et meil on üks Vaim. Midagi (kedagi) liidab meid üheks. Saatan tahab seda inimlike suhte sasipundarde tekitamisega üksteisest lahutada. Paulus ütleb, et hoia seda ühtsust. Ära lase hingevaenlasel seda röövida!  

Kiri efeslastele 3: 20-21

Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju
rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest
ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen.

Mis vägi meis tegutseb?

Paulus ütleb, et evangeelium pole sõnades vaid VÄES. Sõnadel on oma koht, sest usk tuleb kuuldust, kuid sõnad ei pane asju juhtuma, kui puudub vägi. See on seesama vägi, mida ei suutnud hauakamber kinni pidada. Kui Jumala ülestõusmisvägi puudutas Jeesuse surnud ihu, siis pidi surm ja raske haua uksele veeretatud kivi taganema. Seesama vägi on muutnud ja muutmas täna miljoneid inimesi. Uskmatust saab ühel hetkel usklik, valetajast aus, abielurikkujast truu, alkohoolikust kaine, sõltlasest vaba, haigest terve, surnu ärkab ellu... Seda teeb see „meis tegutsev vägi“. See on Püha Vaimu vägi. See on põhjus miks jumalalapsed võivad öelda: „Koos oma Jumalaga hüppan ma üle müüri“ või „Ma suudan kõik Temas, kes teeb mind vägevaks!“

Kas Jumal vastab igale meie palvele?

See kirjakoht ütleb midagi veel enamat. Jumal teeb ÜLE MEIE PALVETE. Jumala jaoks on iga meie palve oluline. Ei ole palvet, mida ta „kinni ei püüaks“. Tema jaoks ei ole vähetähtsaid palveid. Küll on aga valesti palutud palveid. „...Teil ei ole, sest te
ei palu. Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks,
tahtes seda kulutada oma lõbudeks.“ Jk.4:5 Jumal ei saa vastata palvetele, mis teevad meile või kellelegi teisele kahju. Selles suhtes võib öelda, et Jumal kindlasti ei saa kõikidele palvetele vastata jaatavalt. Ta ei saa täita meie palvet, kui me palume midagi, mis on vastuolus Jumala südamega või Jumala Sõnaga. Kuigi aegajalt täidab Jumal isegi sellised palved, kuid tulemused on palujale kõike muud kui head (Iisrael palus endale Kuningat, mis ei olnud Jumala tahe. Tulemuseks olid Kuningad, kes juhtisid rahva Jumalast eemale). Ta võib vastata ka meie valedele palvetele, kuid ainult eesmärgiga, et me kogeksime, kui vale on paluda palveid, mis on vastuolus Jumala tahtega. Jumal vastab meie palvetele, kuid me peame arvestama, et Tema vastused on kõrgemad, kui meie palved. Tema näeb kaugemale, kui meie. Seega on palvetamise juures väga oluline usaldada Jumala kõikvõimsust, tarkust ja armastust meie suhtes. Jeesus ütleb midagi väga olulist seoses meie palveeluga: „Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile.“ Jh. 15:7 Meid vaimustab siin mõte, et „kõik, mis me tahame, sünnib meile“, kuid asja tuum on hoopis Jumalasse jäämine. Kui Sa oled Jumalale lähedal, siis ei sünni Sinust lihtsalt palveid, mis oleksid isekad ja rumalad. Siis elab Jumala Sõna Sinus ja olles lähedal Isale, sünnivad ka Sinu palved Isa südamest. 

Kiri efeslastele 3: 18-19

Sellepärast ma põlvitan Isa ees ... et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on
armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et
te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.

Kui palju Sa tunnetad Jumala armastuse suurust?

Kogemus Jumalast võib olla

intellektuaalne (ma aktsepteerin, et jah Jumal tõenäoliselt on olemas),

emotsionaalne (ma olen kogenud mingit imelikku tunnet, mis võib olla Jumal)

või ilmutuslik (Jumal, kes on Vaim, puudutab või kõnetab meie vaimu).

Paulus räägib siin viimasest. Me ei saa mõista Jumalat, me võime aegajalt tunda erinevaid asju, kuid need ei kesta. Kui juba Jumala loodud universum on nii tohutult suur, et inimese poolt mingilgi moel arvestatav universumi suurus on 93 miljardit valgusaastat. Ja keegi pole universumi ääreni veel jõudnud. Ja kogu see hoomamatu kellavärk töötab ülima täpsuse ja geniaalsusega. Peab olema suur usk, et selle taga mitte suurt Jumalat näha. Vaatamata Jumala suurusele on Teinud ennast meiel kogetavaks ja tunnetatavaks. Kui Jumal meile ennast ilmutab ja me rakendame sellesse oma usu, siis muudab see meie elu.

Kuidas võib muuta meie elu ilmutus Jumala armastusest?

Muutub meie enesehinnang. Me ei pea lõputult püüdma kellelegi midagi tõestada. Me oleme aktsepteeritud ja armastatud sellisena nagu me oleme. Muutub meie motivatsioon asju teha. Kui me tunneme Jumalat kui karistajat, siis me elame hirmu all. Kui me tunneme Jumalat kui armastajat, siis teeme me asju rõõmu ja armastusega.

Kui suur siis Jumala armastus ikkagi on?

Jumala armastuse suurusest annab suurepärase pildi hetk Kolgata mäel. Jeesus lüüake risti kahe röövli vahel. Üks nendest palub, et Jeesus mõtleks ka temale taevariigis. Jeesus nägi seal meeleparandust ja kahetsust ja ta ütles, et mees saab olema juba täna Temaga paradiisis. Tundub lausa ebaõiglane halastada inimesele, kes on terve elu teisi röövinud. Kuid Jumala armastus ulatus ka selle meheni. Ei ole nii suurt pattu, mis ei mahuks Jumala armu alla. Meid ei vii hukatusse mitte meie patud vaid suutmatus ja tahtmatus uskuda, et Jumala armastus suudab katta meie puudused. Isegi kui Sa lähed Tema ette juba liigamitmendat korda näeb Ta Su südant. Kui see on sirge ja seal on igatsus elada õigesti, siis ta ruttab Sulle andestama, et panna Su jalad taas õigele teele ja et anda Su südamesse rõõm, rahu ja õigus.

Jumala kogu täius?

See on Jumala mõõt - ülikülluslikult rikkalikult ülevoolav. Tema on määranud Sind olema täidetud Tema küllusega. Ja selleks ukseks on ilmutuslik kokkusaamine Jumala armastusega. Kui Sa koged, et seda on vähe Su elus, siis hüüa Jumala poole, et Ta annaks Sulle ilmutuse oma suurest armastusest. Las see muudab Su elu.

Kiri efeslastele 3:14-17

Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu
läbi tugevaks seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite
juurdunud ja kinnitatud armastuses

Miks kristlased põlvitavad?

Ma usun, et Jumala jaoks ei ole vahet, millises asendis me Tema poole pöördume. Ta kuuleb, kui me oleme autoroolis, Ta kuuleb meid lennukis istudes, voodis pikutades või kasvõi pea peal seistes. Kunagi ei ole mingi asend või muu väline Jumala jaoks prioriteetne. Küll aga väljendab se teatud meie hoiakut. Kui me põlvitame lihtsalt põlvitamise pärast, siis võime selle ka tegemata jätta ja hoopis püsti või isegi istudes palvetada. Põlvitamine on alandlikkuse märk. Kui meie südames on jumalakartus ja austus Kõikvõimsa Jumala vastu, siis me tahame Tema ette langeda. Kui mees palub oma kallima kätt, siis ta ei tee seda kusagilt ülevalt ülbelt alla vaadates, vaid ta langeb naise ees põlvele (vähemalt kunagi tehti nii). Meie väline hoiak ja käitumine räägib sellest, mis on südames. Põlvitamine on väline viis väljendada oma austust Jumalale ja alandlikkust Tema ees.

Iga suguvõsa taevas ja maal saab mine?

Osad tõlked ütlevad „iga suguvõsa“ asemel „kogu suguvõsa või perekond“. Siin maa peal võivad olla meil väga erinevad nimed. Igavikulises perspektiivis ühendab meid vaid üks nimi. See on nimi, mille koha on öeldud, et selle nime ees kummardab kord iga põlv ja iga keel tunnistab Teda Isandaks. See nimi on Jeesus. Jumala andis Jeesuse iga inimene ja iga suguvõsa eest.

Oled Sa seesmise inimese poolest tugev?

Ükski lapsevanem ei soovi, et ta laps oleks põdur ja kidur. Me soovime, et meie järeltulijad kasvaks pikkuses ja tarkuses ning omandaks teatud sotsiaalse küpsuse. Ja selleks püüavad vanemad luua võimalikult soodsa keskkonna. Samamoodi on Jumal kõik teinud, et meie võiksime olla vaimulikult (seesmise inimese poolest) tugevad ja kasvada selles. Me ei pea olema need, kes iga emotsioonitormiga kõhuli kukuvad või esimese kahtlustelaviini alla upuvad. Jumala igatsus on see, et Tema lapsed võiksid elada ühe veendumuse ja väega. Meie elu ei pea juhtima olukorrad ega emotsioonid vaid meie usk.

Millel rajaneb meie vaimulik küpsus?

Igasuguse vaimuliku tugevuse aluseks saab olla vaid usk Jeesusesse. Kui meie usk Temasse on pinnapealne, siis me elame ja käitume nagu maailm. Kui me oleme aga juurdunud Temasse ja usume tegelikult, et kõik see, mida Ta tegi Kolgatal, kehtib minu jaoks, siis muudab see meie mõtelmist, meie sõnu ja tegusid. See annab meile usu ja julguse liikuda üleloomulikkuses ja olles kohtunud Jumala armastusega on meie loomulik osa ja igatsus jagada välja nii palju armastust kui võimalik.  

Kiri efeslastele 3:12-13

...kelle sees usu läbi temasse (Jeesusesse) on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale. Seetõttu ma kutsun teid üles mitte loobuma, kui mind ahistatakse
teie pärast - see on teie kirkus.

Kuidas me saame Jumala lähedale?

Vana Testament (pärast Eedeni aeda) kirjeldab Jumala ligiolu, kui midagi hirmuäratavat. Kui Jumal kohtus oma rahvaga Siinai mäel, siis rahvas pidi jääma mäe alla. Nad ei tohtinud mäe jalamitki puudutada, muidu oleksid nad surnud. Seadusetelgis ja templis oli kõige püham paik, kuhu ei tohtinud mitte keegi siseneda, kuna sisenejad oleksid lihtsalt surnud. Ainult ülempreester käis seal kindlatel aegadel ja väga kindla korra järgi Yom Kippuri pühal (juutide lunastuspüha). Aaroni pojad olid seadusetelgis ohvriteenistuses ja nad otsustasid kord Jumalale viia ohvriks isetehtud tule (mitte seda tuld, mida Jumal oli käskinud). Tulemuseks oli see, et nad mõlemad surid kohapeal. Jumala ligiolu on ohtlik, aukastustäratav ja kõik vale ja patune hävib seal. Patul ei ole mingit ruumi Jumala ligiolus. Jumal on täielikult püha ja Ta ei saa leppida enda ligiolus patuga (see oli ka põhjus, miks Eeva ja Aadam pidid Eedenist lahkuma). Patul ja Jumala ligiolul on umbes sama suhe kui gaasil ja tulel. Toimub plahvatus. Kuid Jumal armastab meid, Ta lõi meid läheduse ja osaduse jaoks. Selleks saatis Ta oma Poja Jeesuse, kes võttis enda peale kõigi meie patud ja kandis meie eest karistuse. Kohtuotsus viidi täide ja Jeesus suri patu karistust kandes.

Jumala juurde ei saa ükskõik kuidas ja ükskõik, mis teid kaudu. Islam ei vii meid Jumala juurde, budism ja hinduism ei tee seda, sest nad kõik eiravad Jumala antud Teed. Jumala juurde on üks Tee ja üks Uks. Jeesus ütleb: „Mina olen TEE, tõde ja ELU! ÜKSKI ei saa Isa juurde muidu, kui MINU KAUDU!“ Jh. 14:6 Ehk teistpidi võttes: „Kõik, kes tulevad minu kaudu, saavad Isa juurde!“

Mida tähendab „usu läbi Temasse“?

Kas siis piisab, et ma usun, et Jeesus oli/on olemas? Ei piisa, sest Jeesus ise ütles kurjade vaimude kohta: „Kurjad vaimud usuvad ka ja värisevad!“ Kuid on selge, et nende usk ei vii neid taevasse või Jumala ligiollu. Tõeline usk Jumalasse muudab Su elu. Me ei teeni oma tegudega keegi piletit Jumala ligiollu, kuid samas on meie usk ilma tegudeta surnud. Kui Sa usud, et lennuk jõuab Tallinnast Londonisse (mis on tegelikult ikka päris uskumatu), siis sa astud lennukile ja jõuad kohale. Kui Sa usud, et järgmisel hommikul tõuseb päike, siis sa uinud õhtul rahulikult (vastasel korral oleks see raske). Sportlased treenivad hullumeelsete koormustega, kuna nad usuvad, et nad võivad jõuda maailma tippu. Me kasutame oma elus kogu aeg usku, mis väljendub meie tegudes. Kui me jõuame oma elus punkti, kus me ei taha enam ilma Jeesuseta elada, siis me pöördume oma vanast elust (otsus ja teod) ja palume Jeesuse oma südamesse. Me USUME, et Jeesuse surm on piisav, et maksta minu patuvõlg. Me usume Jumala armastusse ja andestusse. Me ei tea kuidas, kuid kõige selle käigus sünnib meis UUS LOODU. See osa meist, mis hakkab igatsema ja janunema Jumala, mitte maailma järele. See uus loodu tahab elada pühalt ja Jumalale meelepäraselt. Me hakkame elama vastavalt, kuidas me usume. Me usume, et meis on Püha Vaim, kes meid juhib. Me otsime ja usaldame Tema juhtimist. Me ei taha teha pattu, sest me usume, et patt lahutab meid Jumalast. Me usume, et kui me eksime, kuid palume oma patud andeks, siis Jumal teeb meid õigeks ja me ei pea elama süükoorma all. Me usume, et Jeesus tervendab ja me palume haigete eest. Me usume, et Jumala jaoks ei ole võimatuid olukordi ja me elame ühe lootusega. Me usume, et Jeesus päästab ja me kuulutame evangeeliumi ning armastame inimesi enda ümber. Kuna usume, et Jumal teeb seda.... Kõige selle aluseks on USK JEESUSESSE.

Kui midagi sellist meie elus ei avaldu, siis on põhjust küsida, kas meie usk ei sarnane kurjade vaimude usuga. Nad usuvad, kuid nende elus ei muutu sellest mitte midagi, sest nad ei astu ühtegi sammu selle usu peal.

Kiri efeslastele 3:10-11

Nii saab nüüd Jumala mitmekülgne tarkus teatavaks koguduse kaudu
taevastele valitsustele ja meelevaldadele ajastute ettemääramise järgi, mille ta on teinud teoks
meie Issandas Kristuses Jeesuses,

Kuidas me tunneme Jumalat?

Jumal on liiga suur, et Teda oma intellektiga hoomata. Kuid samas on tohutult keeruline Jumalat mitte näha või Temale mitte mõtelda, kui me elu ja loodust enda ümber veidigi lähemalt vaatame. Aga siiski me vaid aimame Tema suurusest. Sama on tema võimsuse, kõikjalviibimise, kõiketeadmise, armastuse suuruse ja pühadusega. Meil on vaid väikesed killukesed Temast. Me saame tunda Jumalat just niipalju, kui Ta ennast meile ilmutab.

Me ei saa jääda endiseks, kui Jumal avab meile midagigi iseendast – olgu see siis tema arm, pühadus, armastus või kohtumõistmine. Jumal on kutsunud inimesi taastama suhet Temaga, läbi Jeesuse lunastuse. Need, kes on sellele kutsele vastanud jaatavalt, moodustavad Kristuse Ihu ehk Jumala koguduse. Just kogudusele on antud Uues Testamendis palju tõotusi. On asju, mida me saame üksi teha ja kogeda, kuid on asju, mis toimivad vaid koguduse osaduses. Nii on koguduse üks roll vahendada sellele maailmale ja ka vaimumaailmale Jumala SALADUSI. Asju, mis on Jumalas peidus ja mis on mõeldud inimkonna õnnistuseks. Teatud asjade kohta, mis on avaldatud kogudusele, öeldakse, et inglidki igatseks selle sisse vaadata, aga see arm on antud vaid kogudusele.

Mida Jumal tegi Jeesuses?

See, mida Jumal viis ellu Jeesuses, puudutas tervet igavikku. Saatana soov hävitada inimkond patuga, sai purustatud. Jah, tänagi läheb inimesi hukatusse, kuid siiski on igal inimesel täna võimalus valida elu Jeesuses. Keegi pole määratud ega sunnitud olema lahutatud Jumalast, kuna nad on pattu teinud. Jeesus maksis meie pattude hinna ja me kõik võime parandada meelt, pöörduda ja elada. Igavesti. Keegi küsis kord, et kuidas hea Jumal saab kedagi saata põrgusse. Selle peale vastas pastor: „Jumal ei saada põrgusse kedagi. Kõik jõuavad sinna ikka enda kondiauruga!“ Põrgu on saatana jaoks. Sinna jõuavad koos temaga vaid need, kes hülgavad Jumala pääste. Laevahuku korral ei saa keegi süüdistada päästjaid, kui uppujad ei taha ronida päästepaati, kuna neile see ei meeldi ja nad tahavad seal vees ise oma eluga hakkama saada.

Ära unusta, Sina võid olla osa kogudusest, kelle kaudu saab kogu maailmale (ka vaimumaailmale) tuntuks ja teatuks Jumala mitmekülgne tarkus!

Kiri efeslastele 3:7-9

Selle evangeeliumi teenriks olen ma saanud Jumala armu kingituse
kohaselt, mis mulle on antud tema väe toimel. Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see
arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis
on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud.

Mida või keda meie teenime?

Bob Dylan laulab laulus „Gotta Serve Somebody“, et me teenime kõik kedagi. Kes teenib Jumalat, kes teenib saatanat, aga me teenime kõik kedagi. Paulus ütles eelmistes salmides, et ta on Kristuse vang ja tänases tekstis ta väljendab, kuidas ta on evangeeliumi teener. Evangeeliumi kuulutamine ei olnud tema jaoks elatise teenimiseks (ta püüdis ennast elatada telgimeistrina). See ei olnud tema jaoks mingilgi moel karjääri tegemine või mingi egotripp (ta sai enamus paikades evangeeliumi kuulutamise eest peksa või vangistati). Ta kuulutas evangeeliumi, kuna ta ei saanud teisiti. Paulus oli olnud väga haritud ja vilunud kirjatundja. Tal oli Moosese käsuseadus peas ja ta teadis sellest igat nüanssi. Ta oli käsu pidamist taga ajanud nii iseendalt kui teistelt. Kuid siis kohtus ta Jeesusega. Ja pärast seda hakkas ta kuulutama midagi hoopis muud. Tema suus ja südames oli evangeelium ehk RÕÕMUSÕNUM sellest, et käsk on täidetud. Me ei pea ennast roheliseks ahastama, kuna me ei suuda alati käsu kohaselt elada. Me ei pea olema enam orjad. Me võime ilma hinnata vastu võtta pääste Jeesuses Kristuses ja olla lepitatud Jumalaga. Paulus oli otsekui orjaturul seisnud ori, kelle juures peatus rikkas kaupmees, kes maksis ta eest hinna ja ütles: „Sa võid minna, Sa oled vaba!“ Kuid kogenuna sellist armastust ja heldust, ei saanud Paulus teisiti, kui otsustas teenida seda kaupmeest kogu oma eluga. See on iga kristlase lugu. See on Sinu ja minu lugu. Jeesus on meie ees peatunud ja meid vabaks ostnud. Mida me teeme selle vabadusega? Jeesus ei sunni meid ennast teenima, kuid ta ütleb armastusega: „Sa teenid paratamatult kedagi! Tea, et minu ike on hea ja minu koorem on kerge!“

Evangeelium on kingitus?

Kõige selle teenimise juures mõistab Paulus väga selgelt, et ta ei saa Jumala armastust ja Jeesuse päästet oma ellu ÄRA TEENIDA. See teenimine on reageering juba kätte saadud kingile. Paulus kirjutab roomlastele, et „evangeelium on vägi...“. See, mis toob esile muutused inimese elus, kui ta kohtub Jeesusega, on Jumala vägi. Kristlaseks saamine ei ole see, et keegi „rääkimis ära“. See on Püha Vaimu koputus, Sinu vastus sellele ja Jumala väe transformatsioon Sinu elus. Vana kaob ja sünnib UUS LOODU. Jumala vägi on see, mis teeb alkohoolikust ja narkomaanist vaba. Jumala vägi on see, mis teeb närvilisest pikameelse, muudab himurad mõtted puhasteks, teeb tagarääkijast õnnistaja ja annab vihkajale viha asemel armastuse. Paulus oli seda kogenud ja sellest väest, mis iga inimese jaoks on valmis kingitusena, kuulutas ta oma iga hingetõmbega.

Evangeelim on meile kingitus aga see pole siiski päris tasuta. Sellel on väga kallis hind. Aga selle maksis Jeesus Kolgatal. Oleks kuritegu sellisest kingitusest teistele mitte rääkida.  

Kiri efeslastele 3:3-6

Jumal on mulle ilmutuse kaudu teatanud saladuse, nagu ma
eespool lühidalt kirjutasin. Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse saladustest, mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii,
nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus: et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja
kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu.

Ilmutus?

Kristlik kogemus ei ole intellektuaalne. Me ei saa õppida Jumalat tundma õpikuid lugedes. Isegi mitte ainult Piiblit lugedes, kui Jumala Vaim loetut meile elavaks ei tee (ei ilmuta ennast). Me kogeme ja tunneme Jumalat ilmutuslikult. Paulus palub, et kristlastel oleks tarkuse ja ilmutuse vaimu, et mõista (hoomata) Jumala armastuse laiust ja pikkust ja sügavust. Jumal on lihtsalt liiga suur, liiga püha, liiga võimas, et meie väike aju suudaks Teda mõista või uskuda. Meie usk põhineb sellel, mida me oleme kuulnud Jumala Sõnast ja mida Jumal on meile sellest muutnud elavaks (rhemaks). Ilmutus ei pea olema võimas hääl taevast või taevalaotusesse maalitud kiri. See võib olla vahel väga „tavaline“. Mingi hetk Sa ei tea ega usu ja järgmisel hetkel Sa avastad, et midagi on juhtunud. Sul on lihtne uskuda ja sa saad aru. Samas võib mõni ilmutus tulla Sinu ellu väga erilise ja üleloomuliku kogemusena

Paganatele kuulub ka juutide pärand?

See on teema, mis oli tol ajal väga aktuaalne. Meie jaoks on see nii loomulik, et Jumal armastab kogu maailma ja et kõik võivad olla Jumalaga osaduses. Kuid terve Vana Testamendi aja tegeles Jumal vaid iisraeli rahvaga. Isegi Jeesuse ristisurm tundus olevat vaid juutidele. Kord, kui Peetrus oli palves ühe hoone katusel (sealsed majad olid lameda katusega) andis Jumal ilmutuse sellest, et Jeesuse lunastus kuulub ka kõigile paganatele. See oli midagi nii uudset, et Peetrus ei uskunud seda ja Jumalal oli tükk tegu, et panna Peetrust uskuma, et see, kes kõneleb, on ikka Tema ja Ta mõtleb seda, mida ilmutab.

Sama ihu liikmed?

Kristlased moodustavad Kristuse Ihu. Kui Jeesus elas maa peal, siis ta liikus selles kehas, mida meie tunneme keskaegsete kunstnike kujutatud maalide järgi ja millede põhjal on loodud pilt, milline võis Jeesus välja näha. Selline ilus, pikkade mustade juuste ja habemega europiidne mees. Ega me muidugi tegelikult ei tea, kas ta ikka oli selline. Tõenäoliselt oli ta oluliselt rohkem juudi nägu, kui me teda „Jeesus“ filmist teame. Kui ta suri, üles tõusis ja taevasse läks, siis nimetas ta oma ihuks kõiki kristlasi, kes Teda järgivad. Jeesuse maa peal viibimise ajal tervendas ja vabastas ta inimesi, jalutades ühest punktist teise. Täna elab Jeesuse Vaim igas kristlases ning me moodustame koos ühe suure Kristuse Ihu. Ta tahab täna meie kaudu jätkata seda, mida ta alustas 2000 a tagasi. Ta tahab täna läbi oma ihu (koguduse) päästa, vabastada, julgustada, tervendada ja armastada. Ja selles ihus ei ole vahet, oled sa mees või naine, oled sa juut või kreeklane või hoopistükkis eestlane. Me oleme Jumala pärijad läbi Jeesuse. Me oleme Jeesuse Ihu.  

Kiri efeslastele 3:1-2

Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie,
paganate heaks. Jah, küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis
minu kätte on antud teie heaks!

Kristuse Jeesuse vang?

Paulus oli mitmes mõttes vang. Ta oli seda otseses mõttes. Enamus kirju kirjutas ta vangistuses olles. Ta ei tegelenud kuritegevusega, kuid evangeeliumi kuulutamine (Ülestõusnud Jeesusest rääkimine) oli riigivastane. Rooma riigis (kelle valitsuse all oli ka Iisrael) pidi kummardama ja jumaldama keisrit. Kristlased keeldusid sellest (nii nagu Taanieli sõbrad keeldusid kummardamast Nebukadnetsari kuju). Samavõrra ja rohkemgi ärritasid kristlased ortodokseid juute, kelle jaoks kristlus oli ohtlik valeõpetus. Nii said kristlased igasuguse tagakiusu osaliseks. Kristlaste osa oli sageli oma elu lõpetada vangis, gladiaatorite võitlusareenil, ristil või muul moel hukatuna. Paulus käis mööda maad, kuulutas Jeesusest ja rajas kogudusi. Selle hinnaks olid sagedased peksasaamised ja vangistus.

Kuid ma ei ole päris kindel, kas Paulus mõtles siin füüsilist vangistust. Ma usun, et seal niiskes vangikongis istudes ja kirjutades pidas ta silmas seda, et teda ei hoia kinni ahelad ega juudid ega roomlased, vaid Jeesus. Kuidas nii? Sest ta oli kohtunud Jeesusega ja see kohtumine muutis ta elu pöördeliselt ning sellest hetkest elas ta oma elu Jeesusele. Ta oli Jeesuse vang. Filiplastele kirjutab Paulus: „Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast. „ Fl. 1:21-24 Paulus oli kohtunud kellegi nii erilise ja olulisega, et tema jaoks muutus see maailm ebaatraktiivseks. Ainuke põhjus, miks elada oli Jeesus. Pauluse jaoks oli elamine Kristus ja kuidas ta oleks saanud valida siis mõnusa ja turvalise elu, kus ta vaikib Jeesusest. Ei! Ta oli valmis kannatama mida iganes, kasvõi surma, aga ta tahtis kuulutada Jeesusest, et võimalikult paljud inimesed saaksid kuulda, et Jumal armastab neid ja nad ei pea hukkuma oma pattudes vaid Jeesus on maksnud nende pattude võlad. Jeesus on surnud ja ülestõusnud ning tuleb kord Kuningate Kuningana tagasi.

Paulus ei olnud Jeesuse vang ilma valikuvabaduseta. Ei! Ta oli armastuse vang. Jumala armastus oli saanud ta kätte ja see oli vallutanud Tema elu. Selline vangielu on väärt elamist!  

Kiri efeslastele 2:19-22

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid
pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille
nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.

Me oleme Jumala eluase?

Paulus julgustab efeslasi (kes ei olnud juudid), et nad ei ole väljaspool jumalariiki, vaid on Jeesuse kaudu saanud Jumala perekonna täieõiguslikeks liikmeteks. Nii nagu mitmel pool mujal, kasutab Paulus ka siin koguduse kohta võrdumit hoonest. Me oleme hoone (tempel), mis koosneb paljudest kividest (üksikud kristlased) ja kokkuliidetuna moodustame me Jumala eluaseme. Korintose kirjas öeldakse ka, et me igaüks üksikult oleme Jumala Püha Vaimu tempel ehk eluase. Kas see ei pane Sind kuidagi teistmoodi suhtuma iseendasse või üldse inimesse? Me ei ole ülearenenud ahvid, kelle eksistentsil pole muud mõtet, kui paljuneda, tööd teha, süüa, magada ja naudinguid otsida. Me oleme Jumala looming, kes on loodud selleks, et Jumal ise saaks oma auga meis elada ja meie läbi ilmsiks saada. Ning veel enam. Meid on loodud olema ühenduses teistega, moodustades koos võimsaima institutsiooni ja organismi – Kristuse Ihu ehk Jumala koguduse. Kogudus on nagu lõke. Üksikuna võime me kanda veidi valgust ja soojust, kuid üksmeelne ja armastav kogudus on tohutu valguse ja soojuse ehk Jumala ligiolu konsentratsioon.

Mis on Sinu elu nurgakivi?

Tõeliselt saame me teada seda siis, kui meie „maja“ lammutama hakatakse. Mis on see, mille puhul me ütleme, et kui see minu elust ära võtta, siis pole elamisel mõtet? Mõne inimese jaoks on see mulje temast, teisel on seda tema perekond, karjäär, hobi, majanduslik turvalisus, tervis...? Mõtleme korraks apostlite, algkristlaste ja mitmete teiste Jeesuse järgijate peale, kes on seisnud mõõga, võlla või püssitoru ees ja neil on olnud valik, kas öelda lahti Jeesusest ja elada edasi või jääda oma usu juurde ning surra. Täna Iraagis, Süürias ja mitmel pool mujal tapetakse inimesi perekondade ja külade kaupa sellepärast, et nad pole nõus loobuma Jeesusest. Need inimesed mõistavad, et nad kaotavad maiselt kõik aga kuna nende elu NURGAKIVI ON JEESUS, siis nad võidavad igaveses perspektiivis. Nad võidavad kord tagasi oma perkonnad, kellest neid lahutatakse ja nad võidavad miljon korda parema elu, kui seda oleks elu maa peal. Tuntud kristlik laul ütleb: „Ma otsustasin järgida Jeesust, vaid edasi, vaid edasi! Võtke mult maailm, jätke vaid Jeesus! Vaid edasi, vaid edasi!“ Nii saab laulda vaid siis, kui meie „elumaja“ nurgakiviks on Jeesus. Mida see fraas praktiliselt tähendab? Jeesus on meie elu alus siis, kui me oleme kõik (õppimise, suhted, karjääri, vaba aja...) allutanud oma suhtele Jeesuega ning Tema Sõnale. Jeesus ütleb: „Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.“ (Mt 19:29) Ja teisal: “Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. (Jh 12:25)

Kiri efeslastele 2:17-18

Ta on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile,
kaugelolijaile, ja rahu lähedalolijaile, sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa
juurde.

Rõõmusõnum rahust?

See peab üks hea sõnum olema, mis sisaldab nii rõõmu kui rahu ja mis on kõlanud 2000 aastat ega pole kaotanud oma aktuaalsust ja teravust. Esimese sajandi keskel kirjutab Paulus roomlastele, et „ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi
päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis
kreeklasele.“ Rm.1:16

See lihtne evangeelium, et Jumal on nii palju maailma armastanud, et ta andis oma ainsa Poja, et need, kes Temasse usuvad ei peaks igavesse hukatusse minema, vaid võiksid igavesti elada, see on muutnud miljardeid inimesi. Seotud on saanud vabaks, pimedad on saanud nägema, lootusetud on leidnud lootuse, elumõtte kaotanud on saanud tagasi eesmärgi elada, kurjad on saanud leebeteks, vihkajatest on saanud armastajad...

Olles lahutatud Jumalast oleme me enesele teadmatagi ühes sõjas ja mässus. Meie olemus mässab Jumala, oma Looja, ja Tema tahte vastu. See paneb meid mässama inimeste ja iseenda vastu. Me oleme katki ja haiged. Võttes vastu Jeesuse, kui oma isikliku Päästja, võtame me vastu oma ellu rahu, rõõmu ja õiguse. „Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.“ Rm 14:17 Meie olemine on rahu Jumalaga, kaasinimeste ja iseenesega; rõõm oma päästest ja Jumala ees õige olemine, läbi Jeesuse ohvrivere.

Ligipääs Jumalale?

Kui Jeesus suri, siis rebenes Jeruusalemma templis vahevaip, mis eraldas püha paika kõige pühamast paigast. Kõige püham paik oli eraldatud, kuna seal oli Jumala ligiolu ja vägi. See oli ohtlik koht. Seal käis ülempreester kord aastas rahva pattusid lepitamas. Tavainimesel ei olnud sinna mingit ligipääsu. Jeesus muutis seda. Tema vere kaudu on meil ligipääs Jumala lähedale. Me ei vaja paavsti, me ei vaja Maarjat, me ei vaja vahemehi. On ainult üks tee- see on Jeesus Kristus. Sellepärast me palvetame Jeesuse nimel, sest Tema nimi on vaimumaailmas tuttav. Temale allutavad ennast kõik nimed ja meelevallad. Tema nimi on ka Isale tuttav. See avab uksed Tema ligiollu.

Kiri efeslastele 2:13-16

Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite
Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja
lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu, kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua
eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu, ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti
kaudu, surmates risti peal vaenu.

Miks Jeesus pidi ikkagi surema?

Loetud kirjakoha põhjal võib öelda, et Jumal igatses taastada lähedast osadust inimesega. Inimene oli lasknud enda ja Jumala vahele ehitada halastamatu patu ja needuse müüri. Isegi parima tahtmise juures ei oleks Jumal saanud taluda oma läheduses pattu, sest Ta on täiuslikult PÜHA. Et inimene ei häviks koos oma patuga, pidi ta meid oma lähedusest välja lükkama. Kuid me oleme loodud läheduse jaoks. Jumal lõi meid, et elada ja olla koos meiega. Et jagada ja armastada. Kuid patu tõttu inimene võõrdus Jumalast, kuni sinnamaani, et me ütleme: „Jumalat pole olemas!“

Kuna inimene on igavene vaim (meie sisemine inimene elab igavesti), siis tähendab praegune lahusolek Jumalast ka igavest lahutatust. Igavest lahusolu Jumalast kirjeldab Piibel põrguna, kus on ulumine ja hammaste kiristamine. Jumal ei taha seda meile. Ta tahab anda meile kõigile võimalust taastada lähedane osadus Jumalaga, mis kestab terve igaviku. Selleks oli ainult üks tee. Tasuda ise võlg, mis inimesel oli Jumala ees. Nii võttis Jeesus enda peale kogu maailma patud ning kandis karistuse, mis käsuseaduse kohaselt kuuluks inimesele – see karistus oli surm.

Kas nüüd pole vaja käsku pidada?

Jah ja ei. Jeesus ütles, et ta ei tulnud käsku tühistama vaid täitma. Ta elas käsu kohaselt ilma patuta ja suri kõige hullema patusena. Käsk sai täidetud. Kohtuotsus meie kohta tuleb käsu alusel, kuid arvestades tõsiasja, et meie kohtuotsus on juba täidetud ja selle täitis Jeesus. Seega meie oleme vabad. Me oleme Jumala ees õiged ja pühad. See kõik tundub liiga ilus, et olla tõsi. Seal peab olema mingi konks. Evangeelium ongi see, et konksu pole. Jumal on armastanud meid igavese armastusega ja kinkinud meile elu ja kõike ülirohkesti. Jeesuse lunastuse kaudu on loodud rahu Sinu ja Jumala vahel.

Aga ikkagi käsud? Sa ei tohi seda ja seda ja sa pead seda ja seda! Mis nendest saab?

Käsud on Püha Vaimu kaudu Sinu südames (ja need ühtivad sellega, mis on Piiblis). Sa tead, mis on õige ja mis vale. Sa ei saa küll päästetud käskude pidamise kaudu, kuid seda, et Sa oled päästetud väljendab Sinu elus väga selgelt see, kas Su elu on suunatud õigusele ja pühadusele. Kas Sa tunned ennast kodus, elades Jumala Sõna kohaselt ja olles seal, kus elatakse Jumala tahte järgi, või tunned Sa ennast koduselt seal, kus seda eiratakse ja teenitakse kõike muud aga mitte Jumalat. Tõenäoliselt sa eksid siin ja seal käsu vastu aga see kurvastab Sind ning Sa viid oma eksimused Jeesuse risti alla ning tõused taas eesmärgi ja igatsusega elada Jumala Sõna kohaselt (see on meeleparandus ja pöördumine) ja nii, et Jumalal oleks meie üle rõõm. Aga käsul ei ole enam meelevalda meile öelda: „Sa ei saa hakkama, seega ei ole sinu koht kristlaste hulgas! Sa tegid pattu, seega lähed põrgusse!“ Alati kui süüdistaja sellisel moel tuleb, võid öelda, et mina ei saa jah hakkama, aga Jeesus on juba minu eest saanud hakkama ja Temas olen ma PÄÄSTETUD!

Kiri efeslastele 2:11-12

Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu
poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda
kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu, - teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli
kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud
lootust ega Jumalat siin maailmas.

Juut või pagan?

Vana Testamendi ajal jagunes maailma rahvastik (Jumala vaatenurgast) just nii. Olid juudid, kellega Jumal oli teinud lepingu ja valinud nad oma rahvaks. Ja olid need, kes ei tundnud Jumalat, vaid elasid pimedas saatanakummardamises. Juudid on otsekui mudelrahvas, demonstreerides, mis juhtub siis, kui me elame Jumala Sõna kohaselt ja mis juhtub siis, kui me seda eirame. Mis juhtub, kui me teenime oma eluga Jumalat ja kuidas läheb, kui me otsustame kummardada ja teenida ebajumalaid. Vana Testamendi tekstid on enamus seotud juutidega, kuid samas on prohvetlikult suunatud meile – paganatele. Paganad olid kõik rahvad, kes polnud juudid. Piiblis räägitakse vilistidest, emorlastest, süürlastest, kaldealastest... Kuid paganad oleme ka meie – eestlased, rootslased, sakslased. Enne kristlust teenisime me oma paganluses ebajumalaid, esivanemate vaime ja loodust. Meil puudus võimaluski elava Jumala teenimiseks, sest me olime otsekui „ringist väljas“.

Jeesus tuligi selleks, et Jumala armastuse leping (mis annab inimkonnal võimaluse olla lepitatud Jumalaga) saaks osaks kõigile rahvastele. Ja kuna ka juudid ei suutnud Vana Testamendi lepingut pidada, siis vajavad ka nemad Jeesuse ohvrisurma täpselt samamoodi, kui paganrahvad. Me oleme loomu poolest (elades ilma Jumalata) paganad. Võttes vastu Kristuse, äratab Jumal meis UUE LOODU, kes on võimeline ja tahteline vastu võtma Jumala armastust ja käima Tema tahte järele.

Ümberlõikamine?

See oli (ja on) juutide religioosne rituaal, kus sündinud poisslapsel eemaldatakse esimestel päevadel suguti eesnahk. See oli väline märk Jumala lepingust iisraeli rahvaga. Kui Sa olid ümberlõigatud, siis sa olid lepingus. Ainukesed, kellel oli lootus tolle aja maailmas olid ümberlõigatud ehk juudid. Kirjas roomlastele väljendab aga Paulus selgelt, et pärast Kristuse tulemist ei loe enam see, kas sa oled juut või kreeklane, oled sa ümberlõigatud või mitte. Loeb hoopis Sinu süda.

„Ei ole ju juut see, kes seda on väliselt, ega ole
ümberlõikamine see, mis on väliselt ihu küljes, vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja õige
ümberlõikamine on südame ümberlõikamine, mis toimub vaimu,
mitte kirjatähe varal. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt. Rm.2:28-29

Jumalaga koos käies ei ole peamine väline vaid sisemine muutus, mis paratamtult toob esile ka muutused meie välises olemises. Samamoodi ei ole kõige olulisem see, mida arvavad Sinust inimesed vaid see, millise hinnangu annab Sinu usule ja elule Jumal.

Kiri efeslastele 2:8-10

Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist
enestest, vaid see on and Jumalalt -, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade
tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me
teeksime seda.

Kumb siis loeb: Usk või teod?

Selle üle on vaieldud aastatuhandeid. On neid, kes on läinud sellesse äärmusesse, et ainult arm loeb ja pole vahet, kuidas me elame, armust saame ikka taevasse. Sellise eluhoiaku vastu on üldine Uue Testamendi toon ja kasvõi kümne neitsi lugu, kus osad kristlased (neitsid) jäid ukse taha, sest nad ei olnud varunud õli (ei teinud õigeid tegusid). Ei piisanud ainult sellest, et peigmees (Jumal) neid armastas. Teine äärmus on käsumeelsus, kus me hindame Jumala suhtumist meisse ja oma igavest saatust meie enda soorituste põhjal. Kui olen tubli, siis olen päästetud, kui teen asju valesti, siis saan osa Jumala vihast. Kui me oma tublidusest taevasse saaksime, siis poleks Jeesust ju vaja olnudki. Seega peab olema õige tee nende kahe kraavi vahel.

Piibel väljendab korduvalt seda, et me saame päästetud armust ja usust. Siingi kirjutab Paulus, et kord Jumala ees seistes ei saa ÜKSKI INIMENE lüüa endale vastu rindu ja kiidelda enda tublidusest. Ainus, millega saame kiidelda, on Jeesuse lunastustöö. See on ja jääb meie usu ja elu aluseks. Kuid päästetud saamine (Jeesuse oma päästjaks vastu võtmine) on alles teekonna algus. See on otsekui kooli sisse astumine. Ega selle hetkega pole sa veel lõpetanud kooli. Koolis on vaja iga päev käia, õppida, eksameid teha. Samamoodi on meie eluga. Me saame päästetud ja siis algab meie igapäevane teekond, kus Jeesus tahab olla ka meie Kuningas. „Me oleme Tema (Jumala) teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks!“ Kui me oleme kokku saanud Jumala armastusega, siis üheks indikaatoriks, kui tõeline see kokkusaamine on olnud, on see, kuidas meie elu muutub. Kas see armastus ja pühadus, mis on Jumalas väljendub ka meie elus. Kas meie eesmärgid, igatsusesd, suhted... muutuvad? Kui Jumala armastus elab Sinus, siis on väga keeruline teisi vihata või olla ükskõikne. Kui Sa koged Jumala pühadust, siis on väga keeruline lihtsalt tuima näoga patus elada. Kui Sa oled kogenud Jumala andestust, siis on mõeldamatu otsustada kellelegi andestamata jätta või kedagi vihata.

Me ei tee häid tegusid selleks, et päästetud saada, kuid kui me oleme tõeliselt päästetud, siis kasvavad meist head teod välja, sest ARMASTUS elab meie südames. Jumala arm ei ole lihtsalt see, et ta andestab ja puhastab meie patud. Arm on ka see, et me oleme tahtelised ja suutelised elama Jumala Sõna ja tahte kohaselt.  

Kiri efeslastele 2:4-7

Aga Jumal, kes on rikas halastuselt, on meid koos Kristusega
teinud elavaks oma suure armastuse pärast,
millega ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes
- armu läbi te olete päästetud! -, ning on meid koos temaga üles äratanud ja asetanud
taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses, et näidata tulevastel aegadel oma armu võrratut rikkust helduses
meie vastu Kristuses Jeesuses.

Mida tähendab, et me olime surnud üleastumistes?

Kui me oleme elamas väga suures pimeduses, siis me ei oska arvatagi, et me elame pimeduses. Alles siis, kui meile paistab kusagilt valgus, tekib meil mõte, et äkki on midagi veel. Et saab ka teisiti elada. Kui me elame ilma Jumalata jumalatus maailmas, kus räägitakse aegajalt ka mingitest kristlastest ja Jumalast (aga see on ju vanadele naistele ja lihtsameelsetele mõeldud muinasjutt), siis ei ole meis midagi, mis reageeriks kõigele sellele, kes Jumal on ja mida Ta teeb. Me oleme surnud Jumalale. Meie valitseja on saatan ja meie elu iseloomustab patt. Enesele teadmata me mässama oma Looja vastu. Selleks, et välja tulla sellisest surmast vajame me Jumala elustavat puudutust.

Meid on asetatud taevasesse olukorda?

Jeesus ei tulnud meid veidike paremateks inimesteks tegema. Ta tuli, et surnud saaksid elavateks ja pimedad nägijateks. Ta tuli, et asendada igavene hukatus meie elus igavese eluga Jumala ligiolus. Kui Jumal midagi teeb, siis ta teeb seda väljaspool aeg-ruumi. Kui meie oleme alles teel, siis Tema on juba kohal. Kui meie oleme kriipsuke paberil, siis Jumal on see paber. Ta on meie teekonna alguses, keskel ja lõpus samaaegselt. Samamoodi on ta universumi alguses ja lõpus samaaegselt. See, mida Jeesus tegi (Tema ohvrisurm ja ülestõusmine) on igavese tähendusega. See muutis Sinu ja minu positisooni igaveseks. Ja see positsioon, kuhu Jumal meid on tõstnud (läbi selle ,et me oleme usus Jeesuse oma ellu vastu võtnud), on „koos Temaga (Kristusega) üles äratanud ja asetanud TAEVASESSE OLUKORDA Kristuses Jeesuses!“ Me oleme juba asetatud taevasesse olukorda. See on võrreldav sellega, et meil on juba käes pääs Oxfordi ülikooli, kuid ma pean veel täna käima siin 9. ja 10. ja 11. ja 12. klassis. Kuid ma olen juba asetatud ühe maailma parima ülikooli tudengi seisusesse. Ära mõtle ennast kui väikesest mõttetust ussikesest, sest Jumal mõtleb Sinust teisiti. Sa oled Tema perekonna liige. Mõtle endast ja oma elust taevasest positsioonist vaadeldes. Sa oled võitja, sest Sinu sees elab Võitja!

Kiri efeslastele 2:1-3

Jumal on teinud elavaks ka teid, kes te olite surnud oma
üleastumistes ja pattudes, milles te varem käisite selle maailma ajastu viisil, vürsti
viisil, kellel on meelevald õhus, vaimu viisil, kes nüüdki on tegev
sõnakuulmatute laste seas; kelle seas ka meie kõik varem käisime oma lihalikes himudes, tehes
liha ja mõtete tahtmist mööda, ning me olime loomu poolest viha lapsed nagu teisedki.

Olen ma ilma kristlane olemata surnud?

Jumal ütles kord Eedeni aias, et patu palk on surm. Pärast pattulangemist muutus inimene surelikuks. Meie füüsiline ihu elab 70-80 aastat, kuid suri ka meie vaimne inimene. See osa meist, kes on võimeline suhtlema Jumalaga. Püha vaimu töö inimese juures puudutab eeskätt meie vaimset (sisemist) inimest. Keha on meile ainult ajutiseks koduks. Meile on antud hing (meie emotsioonid ja intellekt). Kuid me oleme vaim ja Jumala Sõna kohaselt on see surnud niikaua, kuni me oleme saanud Püha vaimu poolt üles äratatud ja lepitatud Jumalaga.

Päästmise kogemus inimestel on sageli see, et nad hakkavad alles siis nägema, tunnetama, kogema ja mõistma teatud asju. See on märk meie sisemise inimese ärkamisest, kui me oleme võimelised uskuma Jumalat seal, kus me pole iial Teda varem näinud. Jumal teeb meid elavaks, tõmmates meid välja meie üleastumistest ja pattudest ning peseb meid Jeesuse verega.

Kui ma pole krisltane, kas ma teenin siis saatanat?

See tundub hästi must-valge maailmapilt, kuid tegelikult see just nii on. Me võime öelda, et mittekristlaste seas on ju nii imehäid inimesi, kuidas nad saavad teenida saatanat? Sellistest juhtumitest järeldubki, et saatana teenimiseks ja temale meele järgi olemiseks ei pea olema varas, hooraja ega massimõrvar. Piisab sellest, kui Sa oled väga hea inimene, kes ei teeni ega austa Jumalat ning kes ei usu ega tunnista Jeesust.

Mõtle korraks. Sa oled linnas, mis on ümberpiiratud vaenlase poolt ning sa kaevad ühe tunneli, mis viib inimesi vangistusest vabadusse. Sa julgustad inimesi valima seda teed ja astuma tunnelisse. Seal linnas on aga mitmeid väga tarku ja toredaid inimesi. Üks nendest kutsub hoopis kokku nõupidamise ja teadusliku konverentsi, kuidas pääseda linnast. Teine kutsub üles mediteerima ja kujutama ette, et me ei olegi ümber piiratud. Kolmas ütleb, et meie vabaduse võti on ise vaenlasi rünnates. Neljas teeb lihtsalt häid tegusid, kuid ütleb, et ärge sinna tunnelisse minge, sest ei tea, mis võib juhtuda. Kõik nad on head ja toredad inimesed, kuid nad on tegelikult kasulikud vaenlasele, sest nad hoiavad inimesi surmas. Samamoodi võib olla mõni New Age tegelane suurepärane ja avatud mõtelmisega inimene, mõni ateist võib teha palju head jne. Kuid asendades Jeesuse lunastuse ükskõik mille muuga on nad kasulikud vaenlasele (saatanale). Nö. „halli tsooni“ vaimumaailmas ei ole. Meil on valida, kas me teenime Jumalat või teenime selle maailma valitsejat – saatanat.

Kuidas mitte saatanat teenida?

Esiteks peame me võtma vastu Jeesuse, sest Jeesus võitis saatana väe. Teiseks peame vaatama oma elu (igapäevadesi valikuid), et see ei väljendaks selle maailma vürsti olemust, vaid Jumala südant ja iseloomu.  

Kiri efeslastele 1:19-23

Seepärast ka mina... ei lakka tänamast teie eest, teid oma palvetes meenutades, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile
annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel... milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume
tema tugevuse jõu mõjul. See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas
surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas, kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja
ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid
ka tulevasel ajastul, ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade
üle peaks kogudusele, kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.

Mis roll on Jumala väel meie elus?

Paulus kirjutab roomlastele (8:11), et meis elab seesama Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas ja nii nagu Ta Jeesuse äratas, nii teeb seesama Vaim ka meie surelikud ihud elavaks.

Jeesuse üks viimaseid sõnumeid oma jüngritele oli see, et nad ei lahkuks enne Jeruusalemmast ega tormaks evangeeliumi kuulutama, kui nad saavad „väe Pühalt Vaimult, kes tuleb nende üle.“

Kõik, meie kristlaseks olemises, on seotud Jumala väega. Ilma selleta ei saa me päästetud, ilma selleta ei kogeks me muutusi, ilma selleta ei oleks me võimelised olema Kristuse järgijad ja tunnistajad. Kui me seda ise suudaksime, siis poleks ju Jeesust ja Püha Vaimu vajagi.

Me kõik tunneme end aegajalt saamatute, nõrkade ja rumalatena. See ei ole aga koht „püssi põõsasse viskamiseks“ vaid hoopis koht, haarata kinni Jumala Sõnast, kus Paulus ütleb: 2Kr 12:9 Kuid tema (Jumal) ütles mulle: "Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks." Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. Meie kriisid on Jumala jaoks võimalused. Meie lõpud on Jumala uued algused. Meie pankrott annab võimaluse Jumalal näidata oma rikkust. Sedasi vaadates mõistame, miks Paulus peab niivõrd oluliseks, et Jumala kogudusel oleks ilmutus Jumala väest nende elus.

Kas tõesti ei ole suuremat väge ja meelevalda, kui Jeesusel?

Teoreetiliselt teab iga kristlane, et Jeesusel on meelevald üle kõigi ja kõige (välja arvatud Isa). Pärast ülestõusmist ütles Jeesus oma jüngritele: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.“ (Mt.28:18) Sellest on lihnte laulda, sellest on lihtne jutlustada, kuid see on väärt uskuda igas olukorras, mis tundub ükskõik, mis pidi „LIIGA“. Jeesusel on meelevald. Ta on võimsam. Tema ees kummardub kord iga põlv ja iga valitsus ja meelevalt peab kord tunnistama, et Ta on Valitseja ja Issand.

Kiri efeslastele1:15-18

Seepärast ka mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse
Jeesusesse ja armastusest kõigi pühade vastu, ei lakka tänamast teie eest, teid oma palvetes meenutades, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile
annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel, valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline
lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus
pühade sees.

Mida on kuulda minust?

Paulus kirjutas kirja Efesose linna kristlastele (mittejuudid e paganad, kes olid saanud kristlasteks) u 60.a.-l, olles ise vangistuses. Tol ajal ei olnud kiiret infovahetust ja käsitsi saadetised liikusid mitte väga organiseeritult ja aeglaselt. Kuid vaatamata praegusega võrreldamatule olukorrale jõudis Paulude kõrvu tunnistus Efesose kristlaste erakordsest usust ja teenivast armastusest. Nii ta tegi nemde eest püsivalt tänu- ja eestpalveid.

Täna liigub ükskikisiku kohta tohutult palju enam ja kiiremini infot. Kui kohtud mõne huvipakkuva inimesega, siis me kõigepealt googeldame tema nime ja siis kontrollime, ega tal Facebooki kontot pole. Peagi me teame tema nägu, tema perekonnaseisu, ehk ka vanust ja usulisi veendumusi. Me teame, mis koolis ta käis ja teatud juhtudel sedagi, kuidas ta ennast 10 minutit tagasi tundis. Me jätame väga palju infot enda kohta maha. Mida meist kuuldakse ja loetakse?

Kas pole hea, kui Sinu ja minu kohta liigub info ja pilt meie siirast usust Jumalasse ja armastusest üksteise vastu. Me ei saa unustada, et enamus inimeste jaoks oleme just meie AVATUD PIIBLID, mida nad hea meelega loevad ja mille kaudu Jumal tahab inimesi kõnetada ja puudutada.

Ma vajan Jumala äratundmiseks ilmutust?

Jumalat saab tunda ainult läbi vaimuliku tunnetuse ja läbi ilmutuse. Me ei usu Jumalat informatsiooni põhjal vaid läbi ilmutsuse. Ilmutuse all ei pea ma kindlasti silmas unenägu või taevast filmilinti, mis meie elus tööle pannakse, et näidata, milline Jumal on. See, kuidas Jumal meid kõnetab, kuidas Ta ennast kogeda ja tunda annab, on hästi erinev. Kuid Jumal on Vaim ja Teda ei ole võimalik tundma õppida läbi info kogumise. Info võib küll tekitada huvi. Me peame oma südame Talle avama ja Ta hakkab meie ellu andma valgust iseenese kohta. Ta koputab meie südameuksele. Kui me ukse avame, siis ta astub me tuppa ja midagi muutub. Mingi valgus tuleb meie ellu. Me saame puudutatud Jumala pühadusest ja armastusest. Kuid sellega Jumala kogemus ei tohiks piirduda. Jumal tahab meie elus liikuda edasi. Järgmisesse tuppa ja järgmisesse ning nii saab meie elus aina suurem ala valgustatud, tervendatud ja puhastatud.

Olles saanud ilmutuse Jumala olemusest avastame, et me näeme hoopis teises valguses ka seda, kes me ise oleme ning mis on Jumala tahe meie elu jaoks. Me näeme lootust, mille Jumala kohalolu meie ellu toob ning me avastame, kui suur rikkus on see, et me võime olla Jumala poolt kutsutud, valitud ja armastatud. See on see „pärandi kirkuse rikkus pühade sees!“  

Kiri efeslatele 1:13-14

Temas olete ka teie sellest ajast peale,
mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangeeliumi;
ja kelles teiegi, saanud usklikuks,
olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu, kes on meie pärandi tagatis
omandi lunastamiseni - tema kirkuse kiituseks.

Mis juhtub, kui me kuuleme evangeeliumi?
Kirik on aastatuhandeid kuulutanud evangeeliumi ehk rõõmusõnumit Jeesusest. Kristlase ülesanne pole peamiselt kuulutada maailmale, kui valesti nad elavad (sest enamasti teatakse seda isegi), vaid seda, et Jumal armastab neid ja Jeesus on tulnud, et neid päästa pattudest ja sidumistest. Paulus kirjutab roomlastele, et „Ma ei häbene evangeeliumi, sest see on Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub!“ Evangeeliumis on vägi. Sõnum Jeesusest puudutab inimeses midagi kõige sügavamat ja see tõstatab inimese ees valiku – seda uskuda või see enda jaoks maha suruda ning jätkata vanal moel.
Paulus kirjutab siin efesose kristlastele, kes otsustasid evangeeliumist usus kinni haarata. Midagi juhtus nendega sellest alates. Paulus kirjeldab seda „Tema (Kristuse) sees olemisena“. See on mõneti otsekui suure venna selja taga elamine. Jeesus on, kes võttis enda peale kõik hoobid ja karistuse meie puudulikkuse ja ekslikkuse eest. Jeesus on, keda peksti ja piinati, et meie võiksime usus võtta vastu oma ellu tervendust ja taastamist. Jeesus sai vaeseks, et meie oleksime Temas varustatud. Kui me usldame oma elus Jeesuse lunastust ja kui me käime Tema Sõna järgi, siis oleme me Temas.

Mis on Püha Vaimu pitser?
Püha Vaim on kolmainu Jumala kolmas isik. Püha Vaim ei ole lihtsalt mingi jõud või energia. Ta on samasugune isik nagu Jeesus ja nagu seda on Isa. Me elame Püha Vaimu ajastul. Jeesus läks taevasse ja Isa saatis Püha Vaimu. Püha Vaim on see, kes koputab Su südamele ja paneb Sind mõtlema Jumalale. Püha Vaim on see, kes teeb evangeeliumi Sinu jaoks atraktiivseks ja paneb Sind oma elu kurssi muutma. Püha Vaim tunnistab koos Sinu vaimuga, et sa tead ,et sa tead, et sa tead, et sa oled Jumala laps. Püha vaim annab Sulle väe elada õogesti. Püha Vaim elab Sinu sees ja Sa oled Püha Vaimu tempel. Püha Vaimu kohalolu Sinu elus on tunnistuseks Sinu päästest.


Rm 8:14,16 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.

Kiri efeslastele 1:11-12

Temas oleme ka meie saanud liisuosa ettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda tema tahtmise nõu järgi, et me oleksime tema kirkuse kiituseks, kes me varem oleme lootnud Kristusele.Kuidas me võime olla Jumala kirkuse kiituseks?Enne aegade algusi on Jumal näinud Sind ja mind ette. Ta on näinud, et me sünnime just siis, just sellistena nagu me oleme. Ta on andnud meile ande, millega oma elus kaubelda ja mida rakendada. Me ei ole juhuslikud ülearenenud ahvid, vaid me oleme maa ja taeva Looja poolt ettenähtud, Tema kallid silmaterad, keda Ta väga armastab. Kuigi me inimkonnana pöördusime mässates Jumala vastu ja ta pidi meid eemaldama oma ligiolust, ostis Ta meid tagasi oma poja, Jeesuse, kalli verega. Selleks, et me saaksime kätte oma liisuosa (õigem tõlge tundub olevat „pärand“). Jumal teab, et me pole kutsutud olema selle maailma kõnts, me pole kutsutud olema enesega rahulolematud eluvihkajad, meid pole kutsutud olema pimeduse või tühisuse kandjad. Jumal on kutsunud meid oma AU KANDJATEKS, Tema KIRKUSE KIITUSEKS.
6. salmis kirjutab Paulus, et me oleme Jumala armu ja au kiituseks.
Jumal ei ole õnnelik meie puuduste üle. Ta ei ole õnnelik, kui me komistame mõttes, sõnas või teos, kuid Tal on hea meel kadunud poja Isa kombel meile vastu joosta ja oma armastust meile näidata. Meie oleme peegeldamas Jumala armu ja au. Meie oleme tunnistus Tema armulikkusest.
See on kirjaloht, kus me tahaksime ütleda, et see ei kehti minu kohta. Mis Jumala au kirkus mina olen?
Millel põhineb minu enesehinnang?Kogu krisltuse alus on see, et Sa ei hinda ennast mitte selle alusel, mida Sa tunned või näed iseeneses, vaid selle põhjal, kelleks Jumal on Sind teinud läbi Jeesuse lunastusssurma. Sa ei saa oma tegudega kunagi Jumalalt välja teenida seda, et Sa oleksid Tema au kirkus. See on võimatu. Aga see Jumala lapse positsioon, kus me oleme (selle läbi, et me „oleme lootnud Kristusele“) hakkab muutma meie olemust ja meie tegusid. Me ei tee tegusid selleks, et päästetud saada, vaid kuna me oleme päästetud, siis me elame teatud viisil. 

Kiri efeslastele 1:9-10

„Tema on teatanud meile oma tahtmise saladuse oma hea nõu kohaselt, mille Ta Kristuses oli kavandanud aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses kokku võtta kõik, mis on taevas ja mis on maa peal.“

Mis on see Jumala „suur plaan“?
Evangeeliumites seisab mitmel pool Jeesuse eluga seoses fraas „et läheks täide, mida kiri ütleb“. See tähendab, et Jeesuse siia maa peale tulemine (nagu ka miski muu siin ilmas) ei olnud Jumala äkkmõte mõnel tusasel sügisõhtul. Suudad Sa kujutada, et Jumalale oli teada enne maailma loomist Eeva ja Aadam langemist. Ta teadis ka seda, mis on Tema vastus saatana võimuvõtmisele planeedil maa. See vastus oli Tema Poeg. See, et Jeesus kinni võeti ja risti löödi ei olnud õnnetu juhus ega ka mitte lihtsalt saatana vihaõhutus (kuigi Jumal kasutas ka seda ära). Jeesus ütles Pilaatusele, et valitseja ei saa midagi rohkem Talle teha, kui Jumal seda lubab. Jeesuse lunastustöö avalikustas Jumala plaani PÄÄSTA MAAILM saatana valedest, needusest ja surmast. Kui süveneda sellesse, mida kujutab täna maailm oma sõdada, kurjuse, ebamoraalsuse, perverssuse, kannatuste ja hädadega, võib saatanal aegajalt tekkida tunne, et äkki Tema käes ongi lõplik võim. Kuid saatana „pidu“ saab peagi otsa. Täna lõppeb saatana jaoks võim iga inimese juures, kes usub Jeesust. Võttes vastu Jeesuse oma isklikuks päästjaks, võime öelda „suurem on see, kes on minu sees, kui see, kes on maailmas!“. Kuid kord tuleb Jeesus Kuningate Kuningana ja saab valitsema sellena, kes Ta on, ning saatana lõppsiht (koos oma inglite ja inimestega, kes teda järgivad) on igavene tulejärv. See saab olema Jumala „suure plaani“ kiire lõppvaatus.

Jumala loodud universumi keskpunkt ei ole saatan. Selleks ei ole ka inimene vaid on KRISTUS. „Temas võetakse kokku kõik, mis on taevas ja mis on maa peal“. See on ka põhjus, miks saatanal ei probleemi, kui me räägime armastusest, lilledest ja lindudest, kristlikest väärtustest või Loojast... kuid Jeesuse mainimine tänases ühiskonnas toob alati esile valuliku reaktsiooni. Kuid ära karda ega häbene oma elus Jeesuse nime, sest see on ainuke nimi, kelles on PÄÄSTE!     

Kiri efeslastele 1:7-8

Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andeksandmine tema armu rikkust mööda, millega ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses

Kas Jumalal jätkub armu minu jaoks?

See on küsimus, mille ees seisab aegajalt iga kristlane. Kas nüüd olen ma Jumala armu piiri ületanud? Kas see patt on midagi sellist, mille kohta Jeesuse lunastus ei kehti? Kas minu süsteemne saamatus mahub Jumala armu piiridesse?

Siinkohal on alati hea meeles pidada seda, et Jeesus suri enne Sinu esimest pattu. See tähendab, et kogu lunastus oli suunatud tulevikku. Kogu Sinu elu (viimase hingetõmbeni) on kaetud armuga. Seega ei ole eilne patt kuidagi kergemini andestatav kui Sinu tänane või homne patt. Samamoodi ei ole Jumalal kuidagi kergem andestada meie 3. pattu kui 333. eksimust. Jah! Me ei saa Jumala armuga mängida, kuid Jeesus surigi selle pärast, et Ta nägi sinu suutmatust elada õigesti. Kui Sa suudaksid ilma Jeesuse ohvrita olla Jumala ees õige, siis oleks Jeesus surnud asjata. Sinu õigus ei maksa Jumala ees. Jeesuse õigus loeb. Sinu patt ei määra Sinu igavest saatust. Selle määrab see, mida tegi Jeesus ja kas Sa usud sellesse.

Ülirikkalik tarkuses?

Jumal on rikas. Paulus kirjutab Tema ARMU RIKKUSEST. Seda, et jumal on rikas, on meil ehk lihtsamgi mõista, kui seda, et Ta on MEID rikkaks teinud. Selles salmis konkreetselt räägitakse tarkusest ja arukusest. Tõenäoliselt pole siin juttu korrutustabelist või keemia võrranditest (kuigi Jumal aitab ja varustab meid ka maises tarkuses), vaid tarkusest mõista ja tunnetada vaimseid asju. Paulus palub teisal tarkuse ja ilmutuse Vaimu, et hoomata Jumala armastust. Koos Jeesusega ei ole momenti, kus me peame käed tõstam ja ütlema, et mina kaugemale minna ei saa, sest ma ei suuda sellest aru saada. Evangeelium on ühelt poolt nii lihtne, et seda mõistab viie aastane. Teisalt nii keeruline ja sügav, et meil kulub sellesse süvenemiseks terve igavik. Jumal julgustab usus vastu võtma tarkust ja arukust Tema käest. „Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile TARKUSEKS Jumalalt, õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks.“ 1. Kor.1:30

Paulus tahab meile meelde tuletada, et Jeesuses on kõik, mida me vajame. Kui meil on Jeesus, siis oleme me Jumala ees õiged, me oleme puhastatud oma pattudest, meie pattude hind on makstud ja meil on ülikülluslikult tarkust, et mõista ja tunnetada Jumalast ja elu. Seega saab olla meie igapäevane palne: „Jeesus, ole minu Päästja ja Kuningas. Ole minu kõik kõiges!“ 

Kiri efeslastele 1:5-6

Kiidetud olgu Jumal...kes meid on taevast õnnistanud...meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heameelt mööda, tema armu ja kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus.

Kas Jumal määrab, kes saab päästetud?

Ettemääratus on asi, mille üle on juurelnud filosoofid ja teoloogid aastatuhandeid. Oletame, et kõik oleks Jumala poolt ette ära määratud. Me oleksime nagu malendid, mida Jumala suur käsi liigutab ja meil poleks mingit sõnaõigust. Jumala Sõna kohaselt oleme me vastutavad selle eest, milliseid valikuid me elus teeme. Kas ettur on vastutav selle eest, mis malelaual sünnib? Kindlasti mitte. Siis on kogu vastutus maletajal, kuna etturil puudub võime valida. Kas jalgpalluril on vastutus mängusaatuse ja oma valikute ees? Kindlasti on, kuna tal on valikud, kuidas ennast mänguks valmistada, kas kuulata treenerit, kui palju pingutada jne. Kas kõik meie elus saab siis olla ette määratud, kui Jumal ootab meilt vastutust elatud elu eest? Mina usun ,et õigem sõna oleks siin ettenägemine. Jumal võib juba täna öelda, mis Sinust ja minust saab, sest ta näeb meie valikuid ette. Ta saab öelda minu kohta, kas ma leian end kunagi taevas või põrgus, kuid ta ei ütle seda, sest siis ma poleks oma valikutes enam vaba. Ta ütleb täna vaid: „Vali elu! Vali õnnistus!“ Täna ütleb Jumal: „Ma tahan, et kõik saaksid päästetud!“ Meie elu ei ole ettemääratud. See on Jumala poolt ette nähtud ja meil on arm valida igal päeval Jumala tee.

Mida tähendab lapseõigus?

Jumala kohta öeldakse Taevaisa. Kuigi Ta ei ole rohkem isa kui ema, oleme me nii harjunud. Kristlaste kohta öeldakse Jumala laps. Perekond on intiimseim kooslus, mida me maa peal tunneme. Ja sellega võrdlebki Jumala Sõna suhet Jumalaga. Jumal on Isa ja meie oleme Tema lapsed. Me oleme olnud võõrad ja väljaspool Jumala kuninglikku perekonda, kuid Jumal on meid teenimatult otsustanud armastada ja Ta on võtnud meid oma perekonna täisõiguslikeks liikmeteks. Ta tahab väljendada oma armastust meie suhtes ja meile kuuluvad Tema perekonna igapäevased hüved ning me oleme ühtlasi ka Jumala pärijad.

Lapseõigus on vabadus, see on hingamine, turvalisus ja varustatus. Olla Kuningate Kuninga laps, tähendab soosingut ja õnnistatust.

Selles Armastatus?

Siin mõtleb Paulus Jeesust. Ligipääs sellele lapseseisusele ja nendele taevastele õnnistustele on vaid läbi Tema. Tema maksis patu hinna. Tema surm ja ülestõusmine röövis saatanalt relva (patusüü), millega ta plaanis inimkonda needuse all hoida ja hukata. Olles vastu võtnud Jeesuse, oleme me tõstetud needusest õnnistusse ja surmast ellu.