Kiri efeslastele 1:1-2

Paulus, Jumala tahtmisel Kristuse Jeesuse apostel - pühadele, kes on Efesoses, ja usklikele Jeesuses Kristuses. Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt. 

Kelleks Jumal Sind on kutsunud?
Paulus oli Jumala poolt kutsutud apostliks. See ei olnud Pauluse mõte. Paulus oli oma parimates plaanides suurepärane juudist kirjatundja, kelle pühim elu eesmärk oli õpetada toorat, kristlasi taga kiusata ja neid tappa. Kohtumine Jeesusega, Damaskuse teel, muutis Pauluse perspektiivi. Temast sai kiindunud Jeesuse järgija ja ta järgnes Jeesuse kutsele, olla apostel, kes viib evangeeliumi Jeesusest paljude rahvaste hulka. Täna võime öelda, et tema pärand on jõudnud Uue Testamendi kirjade kaudu üle maailma.
See kelleks Jumal Sind on kutsunud saab elujõu ja õnnistuse ainult koos Jeesusega elades ja Teda järgides.

Kes on pühad ja usklikud?
Pühad ei ole eriti aulised kristlased. Pühad ja usklikud on lihtsalt erinevad nimetused kristlastele. Kõik kristlased on Kristuse lunastuse kaudu puhastatud pattudest ja nad on pühad (puhtad ja eraldatud Jumalale). Samamoodi iseloomustab kristlasi uskumine Jeesusesse, kes sündis neitsist, suri Kolgatal ja tõusis üles. Kõik usuvad midagi, kuid kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala Poeg, kes suri meie pattude pärast ning et ta tõusis Jumala väes hauast ning on täna istumas Isa paremal käel taevas ning et Ta tuleb kord tagasi, et võtta kaasa oma kogudus.

Miks soovib Paulus armu ja rahu?
Arm on soosing. Kui meil on Jumala soosing milleski, siis asjad õnnestuvad ja selles on edu. Kui meil pole armu (soosingut), siis need asjad venivad ja ebaõnnestuvad. Seega on parim, mida omada, JUMALA SOOSING. See on otsekui Isa otsus - ma kiidan ona lapse tegevuse heaks ja ma toetan oma last kõigega, mis ta selles vajab.
Iisraelis soovitakse üksteisega kohtumisel rahu (shalom). Juudid on palju sõdinud ja nad mõistavad poliitilise rahu tähendust. Kuid veel olulisem kui inimestevaheline rahu, on rahu Jumalaga. Kui me elame ilma Jumalata, siis on meie vahel mäss ja sõda. Inimene mässab Jumalaga ja Jumal peab karistama sõnakuulmatust. Iga patt, mis pole Jumala ees lahendatud (tunnistatud ja andeks palutud), toob kaasa karistuse, milleks on igavene hukatus. Rahu Jumalaga on see, et me võtame vastu Jeesuse, kui oma Päästja ja Lunastaja ning laseme Temal meie patud Jumala ees lepitada. Sellest hetkest võime me elada õnnistuse, armu ja rahu all. Sellest sisemisest rahust võivad tunnistada paljud ja paljud kristlased.