Kiri efeslastele 1:3-4

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; nõnda nagu Tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses.

Miks me kiidame Jumalat?

See küsimus on tekkinud paljudel, kes on vaadanud kristlasi. Miks nad laulavad oma Jeesusest? Miks nad Teda ülistavad? Miks nad Teda tänavad? On see mingi käsk?

Me ülistame seda (teda), kes või mis on meie jaoks tähendusrikas. See, millest Sa kõige enam kiitled, see millele või kellele leiad Sa oma elus kõige enam aega, ressurssi ja ilusaid sõnu, see on Sinu elus JUMAL. Mõnel on selleks auto, mõnel Tema ise, mõnel raha, mõnel karjäär. Kas Sind ei pane vaimustuma ja kiitlema see, kui Sa puutud kokku armastusega, millist Sa kunagi varem pole kohanud? Kas Sa ei taha austada Teda, kes on Sind päästnud kõige pimedamast hukatusest? Kas Sul ei jätku tänusõnu Temale, kes andis Sulle nägemise, aitas Sind välja sidumistest ja pimedusest? Kas ei vääri ülistust see, kes muutis Su elu tähendusrikkaks ja eesmärgipäraseks? Seda kõike on Jumal teinud Jeesuses Pauluse ja kõigi teiste kristlaste jaoks. Seda kogenuna on väga keeruliune Jumalat mitte ülistada. Jumal VÄÄRIB KIITUST!

Õnnistatud?
„Õnnistatud kõige vaimuliku õnnistusega..“ on üks võimsamaid lõike Piiblis. See ei ole suusoojaks öeldud uitmõte. Jumal ütleb Sulle ja mulle: „Ma olen Sind õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega!“ Mida see võiks tähendada?

Vaimulik ei tähenda siin ainult vaimseid asju. See kirjeldab pigem seda, et need õnnistused on ülevalt Jumala käest. Jumal on meid õnnistanud (juba tehtud tegu) ja see puudutab kogu meie olemist. Sõna „päästmine“, mida kasutatakse Jeesue lunastustöö väljendamiseks, tähendab „vaimulikult, hingeliselt ja füüsiliselt terviklikuks tegema“. Kui me võtame vastu Jeesuse, siis võtame me vastu õnnistuse meie vaimule, hingele ja ihule. Meie elust ei kao rünnakud, meie elust ei kao haigused, komistamised ega raskused, kuid meil on üks tugev alus, millele me saame ka nendel rasketel hetkedel toetuda ning öelda: „Haigus ei saa minu üle võitu, vaesus ei saa minu üle võitu, patt ei saa mind hävitada, masendus ei saa minu üle võitu, rumalus ei saa minu üle võitu... sest MA OLEN ÕNNISTATUD KÕIGE VAIMULIKU ÕNNISTUSEGA JEESUSES. See on usk, mis paneb „mäed liikuma“.

Kas Kristus valis mind?

Nii Piibel kirjutab ja see vaimustab mind. Olen aegajalt jõudnud kohta, kus ma olen Jumalale esitanud küsimuse: „Miks Sa mind kutsusid? Kas kedagi paremat poleks olnud?“ Kuid samas saan ma julgustatud ja ülestõstetud, sest mõistan, et vaatamata minu vigadele ja valedele valikutele, mida Jumal ette nägi, otsustas Ta ikkagi mind kutsuda ja valida. Ja ma mõistan, et Jeesuse lunastus on palju võimsam, kui minu puudulikkus. Jeesuse lunastuse läbi võin ma Jumnala ees olla „püha ja laitmatu“. 

Kiri efeslastele 1:1-2

Paulus, Jumala tahtmisel Kristuse Jeesuse apostel - pühadele, kes on Efesoses, ja usklikele Jeesuses Kristuses. Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt. 

Kelleks Jumal Sind on kutsunud?
Paulus oli Jumala poolt kutsutud apostliks. See ei olnud Pauluse mõte. Paulus oli oma parimates plaanides suurepärane juudist kirjatundja, kelle pühim elu eesmärk oli õpetada toorat, kristlasi taga kiusata ja neid tappa. Kohtumine Jeesusega, Damaskuse teel, muutis Pauluse perspektiivi. Temast sai kiindunud Jeesuse järgija ja ta järgnes Jeesuse kutsele, olla apostel, kes viib evangeeliumi Jeesusest paljude rahvaste hulka. Täna võime öelda, et tema pärand on jõudnud Uue Testamendi kirjade kaudu üle maailma.
See kelleks Jumal Sind on kutsunud saab elujõu ja õnnistuse ainult koos Jeesusega elades ja Teda järgides.

Kes on pühad ja usklikud?
Pühad ei ole eriti aulised kristlased. Pühad ja usklikud on lihtsalt erinevad nimetused kristlastele. Kõik kristlased on Kristuse lunastuse kaudu puhastatud pattudest ja nad on pühad (puhtad ja eraldatud Jumalale). Samamoodi iseloomustab kristlasi uskumine Jeesusesse, kes sündis neitsist, suri Kolgatal ja tõusis üles. Kõik usuvad midagi, kuid kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala Poeg, kes suri meie pattude pärast ning et ta tõusis Jumala väes hauast ning on täna istumas Isa paremal käel taevas ning et Ta tuleb kord tagasi, et võtta kaasa oma kogudus.

Miks soovib Paulus armu ja rahu?
Arm on soosing. Kui meil on Jumala soosing milleski, siis asjad õnnestuvad ja selles on edu. Kui meil pole armu (soosingut), siis need asjad venivad ja ebaõnnestuvad. Seega on parim, mida omada, JUMALA SOOSING. See on otsekui Isa otsus - ma kiidan ona lapse tegevuse heaks ja ma toetan oma last kõigega, mis ta selles vajab.
Iisraelis soovitakse üksteisega kohtumisel rahu (shalom). Juudid on palju sõdinud ja nad mõistavad poliitilise rahu tähendust. Kuid veel olulisem kui inimestevaheline rahu, on rahu Jumalaga. Kui me elame ilma Jumalata, siis on meie vahel mäss ja sõda. Inimene mässab Jumalaga ja Jumal peab karistama sõnakuulmatust. Iga patt, mis pole Jumala ees lahendatud (tunnistatud ja andeks palutud), toob kaasa karistuse, milleks on igavene hukatus. Rahu Jumalaga on see, et me võtame vastu Jeesuse, kui oma Päästja ja Lunastaja ning laseme Temal meie patud Jumala ees lepitada. Sellest hetkest võime me elada õnnistuse, armu ja rahu all. Sellest sisemisest rahust võivad tunnistada paljud ja paljud kristlased.